Insuldi varajase tekkimise oht annab märku juba teismeeas

Noored. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Madalam vaimne võimekus teismeeas võib olla seotud kuni kolmekordse insuldiriski suurenemisega enne 50. eluaastat, selgub ajakirjas Epidemiology and Community Health avaldatud uuringust.

Leitud seosed püsisid isegi pärast diabeedi arvesse võtmist ja esimese insuldi vanuse piiritlemist kõigest 40. eluaastani. Sellest lähtuvalt soovitavad teadlased kasutada põhjalikumaid hindamismeetodeid lisaks traditsioonilistele insuldi riskiteguritele, et vältida puudeid ja surma, vahendab Eureka Alert.

Tõendid viitavad, et alla 50-aastaste insuldijuhtumid sagenevad. Umbes pooled insuldi üle elanutest elavad pikaajaliste füüsiliste ja psühholoogiliste kahjustustega.

Lapsepõlve ja noorukiea madalamat vaimset võimekust, sealhulgas halvemat keskendumisvõimet ja probleemide lahendamise- ning õppimisoskust, on seostatud tulevaste südameveresoonkonna- ja ainevahetushaiguste kõrgema riskiga, kuid tulemused pole olnud järjepidevad.

Tõendusbaasi tugevdamiseks uuriti, kas noorukiea vaimne võimekus võib olla seotud varajase insuldiriskiga, kasutades 1,7 miljoni Iisraeli noore esinduslikku valimit.

Enne sõjaväeteenistuse alustamist läbivad 16–20-aastased iisraellased ulatusliku hindamise. Uuringusse kaasati kõik aastatel 1987–2012 hinnatud isikud.

Lisaks kaalule ja vererõhule hinnati ka haridustaset, sotsiaalmajanduslikku tausta ja vaimset võimekust, sealhulgas verbaalsete juhiste mõistmist ja täitmist, verbaalse abstraktsiooni ja kategoriseerimise võimet, matemaatilist võimekust, keskendumist ja kontseptuaalset mõtlemist ning mitteverbaalset abstraktset mõtlemist ja visuaal-ruumilist probleemilahendusoskust.

Osalejate tulemusi võrreldi Iisraeli rahvusliku insuldiandmebaasiga, mis hõlmas kohustuslikku aruandlust 2014. aastast kuni 2018. aasta lõpuni, esimese registreeritud insuldi või surmani, olenevalt sellest, kumb varem juhtus.

Lõplik analüüs põhineb 1 741 345 inimesel, kellest 738 720 (42 protsenti) olid naised. Tulemuste kohaselt oli 12 protsendil (312 769) kõrge vaimne võimekus, 70 protsendil (1 220 514) keskmine vaimne võimekus ja 18 protsendil (208 062) madal vaimne võimekus.

Võrreldes kõrge vaimse võimekusega inimestega olid selle madala tasemega inimesed tõenäolisemalt ülekaalulised või rasvunud (17 protsenti vs 12 protsenti), väiksema tõenäosusega lõpetanud keskkooli (82 protsenti vs 99 protsenti) ja tõenäolisemalt elanud sotsiaalselt ja majanduslikult kehvemas piirkonnas (35 protsenti vs 19 protsenti) – kõik kardiovaskulaarsete haiguste riskitegurid.

Aastatel 2014–2018 registreeriti 908 insuldijuhtumit, millest 767 põhjustas verehüüve (isheemiline) ja 141 ajuverejooks (intratserebraalne hemorraagia).

Esimese insuldi keskmine vanus oli 39,5 aastat (maksimaalne vanus 50). Insuldi tagajärjel suri 45 inimest (5 protsenti kõigist juhtumitest), kellest peaaegu kaks kolmandikku (62 protsenti) suri 30 päeva jooksul pärast juhtumit.

Madala või keskmise vaimse võimekusega inimeste seas oli mõlema insulditüübi esinemissagedus suurem, eriti isheemilise insuldi puhul.

Pärast võimalike mõjufaktorite arvestamist oli madala vaimse võimekusega inimestel üle 2,5 korra suurem tõenäosus saada insult enne 50. eluaastat kui kõrge tasemega inimestel, samas kui keskmise tasemega inimestel oli risk 78 protsenti suurem.