Teraapiafondi reformiga kaob patsiendi omaosalus

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Teraapiafond, mille kaudu on perearstid saanud oma patsiente suunata kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi vastuvõtule, on alates 1. juulist täielikult tervisekassa hallata ning muudatuse toel kaob patsientide omaosalus ning tekib kindel nimekiri teenuseosutajatest, kes tervisekassa rahastusel teenust pakuvad.

«Teraapiafondi ümberkorralduse põhieesmärk on luua selgus, mis asutused, kus kohas ja milliseid teenuseid tervisekassa raha eest osutavad. Lisaks aitab uus süsteem säästa aega ja hoida kokku patsientide raha, sest tervisekassa lepingupartnerite juures ei pea ravikindlustatud inimene kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi teenuste eest maksma visiiditasu ega omaosalust,» nentis tervisekassa usaldusarst Katri Seersant.

«Patsiendi vaates lihtsustavad teraapiafondi muudatused patsiendi teekonda arstiabisüsteemis. Eriarst ei pea saatma patsienti perearsti vastuvõtule lihtsalt saatekirja kirjutamiseks, vaid saab selle tugispetsialistile suunamiseks ka ise teha,» selgitas Eesti Perearstide Seltsi juht Elle-Mall Sadrak. «Perearstidel aga väheneb administratiivne koormus, kuna dokumenteerimise eest vastutab saatekirja väljastanud spetsialist.»

Selleks, et pakkuda riikliku ravikindlustuse toel kliinilise psühholoogi, logopeedi ja füsioterapeudi teenuseid, peab teenuseosutaja omama terviseameti poolt väljastatud tegevusluba ja olema tervisekassa lepingupartner. Praeguste partnerite kontaktid, tegevuskohad ja nende pakutavad teenused leiab tervisekassa kodulehelt.

Juuli alguse seisuga on tervisekassaga lepingu sõlminud 114 teenuseosutajat, kes pakuvad kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi teenuseid üle Eesti. Partnerite võrgustik on laienemas ja uue aasta alguses lisandub nimekirja veel uusi teenuseosutajaid.

Teraapiafondi kaudu teenuste kasutamiseks tuleb pöörduda arsti poole, kes otsustab, kas vaja oleks teha täpsemaid uuringuid või anda saatekiri vajaliku spetsialisti juurde. Kui enne reformi sai teraapiafondi teenusele suunata vaid perearst, siis alates 1. juulist saab suunamise teha ka muu raviarst.

«Oluline on rõhutada, et kõik ravitegevused või teraapiad, kuhu 1. juuli seisuga on patsiendi aeg broneeritud või ravi pooleli, viiakse lõpuni ja kaetakse seniste perearsti fondide kaudu kuni käesoleva aasta septembri lõpuni. Seega saavad kõik patsiendid oma ravi ka vana süsteemi järgi kenasti lõpuni viia,» kinnitas tervisekassa usaldusarst. Kui patsient ei jõua oma ravi septembri lõpuks ära teha ning teenuseosutajal ei ole tervisekassaga alates 1. juulist kehtivat lepingut, tuleb kas edasise teenuse eest ise maksta või pöörduda uuesti oma raviarsti poole, kes väljastab vajadusel uue saatekirja, et patsient saaks pöörduda tervisekassa partneri poole.

1. juuli seisuga on tervisekassa sõlminud otselepingud enam kui 8,8 miljoni euro eest teenuseosutajatega, kes pakuvad kliinilise psühholoogi, logopeedi või füsioterapeudi teenuseid. Võrdluseks, et 2023. aastal kasutati perearsti teraapiafondi kaudu neid teenuseid 4,2 miljoni euro eest. Tervisekassa vaatab tervishoiuteenuste loetelu, ka teenuste sisu ja hüvitavate teenuse hinnakirja üle vähemalt kaks korda aastas, et see vastaks keskmisele turuhinnale ning oleks teenuse kättesaadavuse tagamiseks õiglaselt hinnastatud.