USAs on tahtlike surmavate mürgistusjuhtude arv mitmekordistunud – miks, ei tea keegi

Ameerika Ühendriikides on surmaga lõppenud mürgistusjuhtumite arv mitmekordistunud. Foto: Denise Chan / Unsplash

USAs on mürgistusjuhtumite tõttu surma või tõsise tervisekahjustusega seotud juhtumite arv 15 aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, näitab uus uuring. Teadlaste sõnul vajavad need häirivad statistilised andmed põhjalikumat uurimist nende juurpõhjuste väljaselgitamiseks.

Ameerika Ühendriikides tegutseb ööpäev ringi 55 mürgistuskeskust, mis pakuvad sissehelistamise teenust. Spetsiaalselt koolitatud õed, farmatseudid ja arstid annavad tasuta ja konfidentsiaalset abi mürgistusjuhtumite raviks ja ennetamiseks. Kui tavaline inimene või meditsiinitöötaja helistab mürgistuskeskusesse, sisestatakse kõne käigus vahetatud teave – ja kõik järelkõned – elektroonilisse andmebaasi ning laaditakse anonüümsena peaaegu reaalajas üles riiklikku mürgistusandmete süsteemi (National Poison Data System ehk NPDS).

Uues uuringus analüüsisid Virginia ülikooli terviseteadlased (UVA Health) USA mürgistuskeskuste kogutud andmeid 15-aastase perioodi jooksul alates 2007. aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni, et hinnata mürgistusjuhtumite suundumusi tahtlike ja tahtmatute mürgistuste korral. Tulemused on jahmatavad.

Mürgid on laialt esindatud, hõlmates ravimeid, toidulisandeid, ebaseaduslikke uimasteid, kodu- ja tööstuskemikaale, keskkonnamürke, taimi ning mürgiseid putukaid ja loomi. «Tahtlik kokkupuude» mürgiga hõlmab enesetapukatseid, ebaseaduslike uimastite kasutamist ja kuritarvitamist ning ravimite väärkasutamist (st ravimi kasutamine muul otstarbel kui ette nähtud, näiteks uimastamiseks). «Tahtmatu kokkupuude» hõlmab ravimite ekslikku kasutamist, keskkonna- ja tööalaseid kokkupuuteid, hammustusi ja nõelamisi ning toidumürgitusi. Käesolevas uuringus määratleti «meditsiiniline tulemus» kui mürgistuskeskuse spetsialisti lõplik otsus, mis tehti juhtumi lõpetamise ajal kogu kättesaadava teabe põhjal.

Teadlased vaatasid üle muljet avaldava hulga mürgistuse juhtumite kõnesid – üle 33,7 miljoni –, mis tehti 55 USA mürgistuskeskusele uuritud perioodi jooksul, ning rühmitasid need vanuse (täiskasvanud üle 19 aasta; lapsed 19 ja nooremad), tahtlikkuse ja meditsiinilise tulemuse järgi.

Nad avastasid, et aastatel 2007–2021 oli täiskasvanute tahtlike ja tahtmatute kokkupuudete arv, mis lõppes surma või tõsise probleemiga, mis klassifitseeriti eluohtlikuks või põhjustas olulise puude või moonutuse, kasvanud. Täiskasvanute tahtlikud kokkupuuted, mis lõppesid surmaga, olid kasvanud 233,9 protsenti, ja need, mis lõppesid tõsise probleemiga, olid kasvanud 133,1 protsenti. Kuigi täiskasvanute tahtmatute kokkupuudete arv oli vähenenud väga vähe, 0,8 protsenti, olid tahtmatud kokkupuuted, mis lõppesid tõsise probleemi või surmaga, kasvanud vastavalt 37,4 ja 65,3 protsenti.

Andmed laste mürgistusega seotud juhtumite kohta näitasid, et kuigi tahtmatute kokkupuudete arv lastega oli uurimisperioodi jooksul langenud 33 protsenti, olid need, mis lõppesid tõsise probleemiga, kasvanud 76,6 protsenti. Kokkuvõttes oli laste tahtlike kokkupuudete arv kasvanud 59 protsenti, kusjuures tõsise probleemiga lõppenud juhtumite arv oli kasvanud 190,1 protsenti. Laste tahtlikud kokkupuuted, mis lõppesid surmaga, olid kasvanud 122,7 protsenti.

«Ühiskonnana peaksime muretsema nende lastega seotud suundumuste pärast,» ütles Christopher Holstege, UVA Blue Ridge'i mürgistuskeskuse direktor ja UVA meditsiinikooli toksikoloogia osakonna juhataja ning uuringu vanemautor. «Peame ühiselt strateegiliselt kaaluma, kuidas paremini määratleda selliste raskete laste mürgistusjuhtumite juurpõhjuseid, eriti vaimse tervise ja ainete väärkasutuse valdkonnas.»

Mõlemad vanuserühmad kogesid raskemaid meditsiinilisi tagajärgi, kusjuures kõnesid juhtumite kohta, mis lõppesid «väikeste mõjudega», nagu asümptomaatilised tervislikud seisundid, oli vähem. Teadlasi ei üllatanud tulemused, kuid neil on mõned ideed selle kohta, miks täiskasvanute ja laste tahtlike surmade arv järsult tõusnud on.

«Meid ei üllatanud uuringu tulemused,» ütles Holstege. «Tegelikult ajendas meid andmeid riiklikul tasandil vaatama juhtumite raskusastme suurenemine, mida me näeme UVA Blue Ridge'i mürgistuskeskuses. Selle suundumuse põhjused on multifaktoriaalsed: oleme kogenud kasvavat vaimse tervise kriisi noorte seas ning leiame üha rohkem ohtlikke uusi psühhoaktiivseid aineid, nagu sünteetilised opioidid ja disainer-bensodiasepiinid.»

Teadlaste sõnul võis Covid-19 pandeemia mõju tervishoiusüsteemile aastatel 2020 ja 2021 neid numbreid mõjutada. Hoolimata juhtumite raskusastme tõusust, ei näidanud andmed intensiivraviosakondadesse vastuvõttude järjepidevat suurenemist uurimisperioodi jooksul. Teadlased oletavad, et mürgistustega seotud intensiivravi vastuvõttude vähenemine peegeldab intensiivravi voodikohtade puudust, ebapiisavat personali ja triaažisüsteemi, mis «märkimisväärselt ohustas» mitte-Covid-19 patsientide «hooldusprotsesse».

Uuringud on piiratud

Esiteks ja mis kõige tähtsam, uuringu retrospektiivne olemus tähendab, et põhjuslikku seost ei saa kindlaks teha. Teiseks, NPDS on allutatud aruandluse kallutatusele, kus andmete täpsus sõltub meditsiiniliste tulemuste õigest sisestamisest ja kodeerimisest. Kolmandaks, kõned mürgistuskeskustesse tehakse vabatahtlikult, seega ei esinda andmed kõiki mürgistusjuhtumeid USAs. Neljandaks, teadlased kaasasid ühe ja mitme aine kokkupuutega seotud juhtumid, seega on võimalik, et sageli esinevad madala toksilisusega ained olid paljudel juhtudel kaasatud, samas kui vähem levinud, kõrge toksilisusega ained aitasid kaasa täheldatud raskematele meditsiinilistele tulemustele.

Teadlased ütlevad, et arvestades vajadust tegeleda üha raskemate ja keerukamate juhtumitega, peaks mürgistuskeskuste rahastamist uuesti kaaluma.

«Mürgistuskeskused on lahutamatu osa meditsiinilisest juhtimismeeskonnast, kuna näeme mürgistusjuhtumite raskusastme suurenemist,» ütles Holstege. «Mürgistuskeskused on mehitatud kliiniliste toksikoloogidega, kes pakuvad avalikkusele ja helistajatele tasuta ekspertsoovitusi väga erinevate toksikoloogiliste hädaolukordade korral. Toksikoloogide kaasamine varakult võib päästa elusid ja lühendada haiglas viibimise aega.»

Uuring avaldati ajakirjas Clinical Toxicology.

Allikad: UVA Health ja New Atlas