Teadlased lõid meetodi, kuidas saada viie minutiga teada, millal võib infarkt ähvardada

Valu rinnus on kõige sagedam infarkti sümptom. Foto: Shutterstock

​Rootsi teadlased on loonud n-ö koduseks kasutamiseks mõeldud küsimustiku, mis tuvastab kiiresti kõrge südameinfarkti riski. Uuring näitab, et see on sama täpsusega kui vereanalüüsid ja vererõhu mõõtmised. 14 küsimusele vastamine võtab aega umbes viis minutit. 

Ajakirjas Journal of the American Heart Association avaldatud uuring kasutab Göteborgi ülikoolis põhineva populatsiooniuuringu SCAPIS andmeid. Uuringut juhtis Göran Bergström, kes on Göteborgi ülikooli Sahlgrenska akadeemia kliinilise füsioloogia professor, Sahlgrenska ülikooli haigla vanemarst ja SCAPIS-e juhtivteadur.

«Südameinfarkt tuleb tihtipeale täiesti ootamatult,» ütleb ta. «Paljud südameinfarkti põdevatest inimestest on ilmselt terved ja asümptomaatilised, kuid neil on koronaararterites rasvaladestused, mida nimetatakse ateroskleroosiks. Meie test võimaldab tuvastada peaaegu kaks kolmandikku 50–64-aastastest inimestest, kellel on märkimisväärne koronaararterite ateroskleroos. Seetõttu on neil suur risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.»

Kodutest koosneb 14 küsimusest, millele vastamiseks kulub viis kuni kaheksa minutit. Need küsimused on seotud selliste teguritega nagu vanus, sugu, kaal, vööümbermõõt, suitsetamine, kõrge vererõhk, kõrge vererasvasisaldus, diabeet ja südame-veresoonkonna haiguste perekonna ajalugu.

Uuringu järgi saab vastustest saadud teabe spetsiaalses algoritmis kombineerides kodutestiga tuvastada 65 protsenti inimestest, kellel on kõrgeim risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.

«Tulemused näitavad, et meie kodune test on sama täpne kui kliiniline läbivaatus, kasutades vereanalüüse ja vererõhu mõõtmist,» jätkab professor Bergström. «Kui suudame testi tervishoius laialdaselt kättesaadavaks teha, võib see päästa elusid ja ennetada kannatusi, aidates meil tuvastada inimesed, kellel on kõrge südameinfarkti risk või keda praegu alaravitakse.»

Uuring põhineb 25 000 SCAPIS-e hõlmatud 50–64-aastase inimese andmetel. Kõigil osalejatel uuriti koronaarartereid kompuutertomograafia abil, mis annab pildi ateroskleroosi astmest.

Võrreldes südame kujutisi osalejate täidetud küsimustikega, said teadlased näha, millistel teguritel on ateroskleroosi astmega kõige tihedam seos. Uurimisrühm on alustanud ka uuringuid Rootsis ja USA andmete põhjal, et hinnata, kuidas test erinevatel rühmadel toimib, kirjutab MedicalXpress. 

Riskirühma kuuluvate inimeste tuvastamine enne haiguse tekkimist on Rootsi Südamekopsufondi üks peamisi eesmärke, mille eesmärk on keskenduda SCAPISele. Nagu selgitab fondi peasekretär Kristina Sparreljung: «Test, mis võib anda varajasi hoiatusi, säästaks palju elusid ja palju kannatusi. Professor Bergströmi uuringu tulemused on seetõttu äärmiselt huvitavad.»