/nginx/o/2012/04/12/1052120t1h83be.jpg)
Memmeke, kes elab metsade ja laante vahel, tahaks ka jõuda arsti juurde. Kindlasti me ei saa rääkida, kas sellel tädil on võrdsed võimalused inimesega, kes elab näiteks Tartus, ütles Valga Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Ülla Visnapuu.
Tema sõnul on patsiendil õigustatud ootus saada võimalikult hea kvaliteediga kodulähedast arstiabi. «Selguse mõttes peaks kokku leppima, mis kuuluvad baasstandardisse ja mida on patsiendil õigus saada maakonnakeskuses. Ja ma arvan, et siis oleks ka rahulolematust vähem,» nentis spetsialist.
Visnapuu hinnangul on maakonnahaiglate säilimine patsiendi jaoks oluline, see tagab turvatunde , et siin tahan ma elada ja oma peret kasvatada.
Võtmeisikud turvatunde loomisel on naise sõnul just perearstid. «Ka Valgamaal on perearstidega probleem, palju on nimistuid, kus on asendusarstid. See on see koht, kuhu riik peaks panustama palju rohkem,» möönis ta.
Ühe probleemina maa piirkondades tõi Visnapuu välja ravimite kättesaadavuse: «Apteeke maal ei ole, väiksemates kohtades pole apteeki kasulik pidada, küll aga on ravimit vaja täna-homme ja ääremaadel elavad inimesed peaksid ravimid ikkagi kätte saama.»
Patsientide ootuste osas tõi ta välja asjaolu, et patsiendid spetsiifilisemate erialade puhul nõus sellega, et otstarbekam on patsient viia kvaliteetse tervishoiuteenuse osutaja juurde kui teenus tuua patsiendi juurde. «Keegi ei ootagi, et maksa- või kopsusiirdamist tehtaks väiksemas haiglas,» nentis ta ning lisas, et iga inimene peab oma terviseprobleemi kõige suuremaks ja inimene ootab hoolivat suhtumist.
Naine tõi välja ka probleemi, et kindlasti peaks tegelema nende inimestega, kellel pole haigekassat ja kes tihtipeale ei jõua õigel ajal arsti juurde.
/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)