Loe, mida arvavad arstid Bideni tervisest

Ekspertide hinnangul võiksid nii Biden kui Trump läbida põhjalikud kognitiivsed testid. Foto: Bonnie Cash - Pool via CNP / Scanpix

USA presidendi Joe Bideni eksimused kõnes ja teised murettekitavad märgid on tõstatanud küsimusi tema vaimse võimekuse kohta. Eksperdid kutsuvad üles nii Bidenit kui ka tema rivaali Donald Trumpi tegema täiendavaid kognitiivseid teste, hoiatades samas etteruttavate järelduste tegemise eest. Sellised testid võiksid kas kinnitada või ümber lükata spekulatsioonid Bideni vaimse seisundi kohta ning valgustada valijaid ka Trumpi võimetest.

Bideni kampaania on pärast tema kehva esinemist debatil rivaali Trumpiga sattunud tugeva kriitika alla. Isegi parteikaaslased kahtlevad tema suutlikkuses veel neli aastat riiki juhtida. Hiljutine eksimus Washingtoni tippkohtumisel, kus Biden nimetas Ukraina presidenti ekslikult Putiniks, lisas õli tulle, vahendab Medical Xpress.

Harvardi meditsiinikooli neuroloog Dennis Selkoe nentis, et põhiprobleem on teadmatuses, kas Bidenit kimbutavad tavalised vanusega seotud protsessi ilmingud või miski, mille aluseks on neuroloogiline haigus. «Nimega eksimine ei ole automaatselt dementsuse või Alzheimeri tõve (dementsuse üks liike – toim) märk,» ütles ta AFP-le.

Selkoe sõnul võib Bideni käitumine viidata varase Parkinsoni tõve sümptomitele –sealhulgas aeglane, jäik kõnnak ja madal, mõnikord vaevukuuldav hääl, mis võib olla hüpofooniana tuntud seisund. Veebruaris tehtud põhjalikud neuroloogilised uuringud aga Parkinsoni tõbe ei tuvastanud.

Kas neuroloogiline haigus võis juurduda vaid viie kuu jooksul? Kui veebruaris tehtud testid olid põhjalikud, oleks Selkoe sõnul pidanud juba siis ilmnema varajased märgid tärkavast seisundist.

Teadlased rõhutavad, et kaugdiagnostika ei ole usaldusväärne ja kutsuvad üles standardiseeritud protseduuridele presidentide tervise hindamisel.

Teadusajakiri Lancet kutsus märtsis avaldatud juhtkirjas üles kasutama standardiseeritud protseduure võimul oleva ja presidendiks pürgivate inimeste tervise uurimiseks, et kaitsta Ameerika valijaid «spekulatsioonide, valeinformatsiooni ja laimukatku eest».

Jay Olshansky, vananemise ekspert, rõhutab täieliku läbipaistvuse vajadust ja soovitab mõlemal presidendikandidaadil läbida kognitiivsed testid. Biden on öelnud, et tema igapäevased ülesanded on omamoodi kognitiivne test, kuid eksperdid leiavad, et see pole sama, mis ametlikud testid.

President ütles eelmisel nädalal pressikonverentsil, et on nõus tegema uue neuroloogilise läbivaatuse, kui tema arstid seda soovitavad, kuid lisas, et praegu ei ole seda talle keegi soovitanud.

«Vananemine muudab aju,» ütles eakate hooldusele spetsialiseerunud haigla Baycrest Academy president Allison Sekuler. Ta sõnul koguneb ajus nii-öelda prügi ja sealhulgas atrofeeruvad või vähenevad mälu jaoks olulised osad. Kerge kognitiivne kahjustus võib mõnikord areneda Alzheimeri tõveks või mõneks muuks dementsuse vormiks, rääkis ta AFP-le.

Hiljutisel arutelul ilmnesid nii Bidenil kui ka 78-aastasel Trumpil ta hinnangul «mingisugused probleemid, mis puudutasid küsimuse kursil püsimist» ning Sekuler soovitas mõlemal mehel end testida.