Linnugripp võib hakata levima nende loomade kaudu

Linnud võivad anda haiguse edasi lehmadele. Foto: Shutterstock

Linnugripi potentsiaal «hüpata» lindudelt lehmadele ja seejärel inimestele on pannud teadlased muretsema.

Seda stsenaariumi on Ameerika Ühendriikides täheldatud alates 2024. aasta kevadest juba kaks korda, kui esimesed lehmad nakatusid väga patogeense linnugripiga (HPAI), vahendab Science Alert.

Iowa osariigi ülikooli teadlased on uurinud kahte Texase osariigi piimalehma, kes nakatusid H5N1 tüvega, et mõista, kuidas see ülekanne toimus.

Nakatunud lehmade hingamisteedes ja udarates leiti olevat retseptorid, mida kasutavad mitmed gripiviirused, sealhulgas need, mis pärinevad lindudelt, sigadelt ja inimestelt.

Kui viirus nakatab rakku, võib ta «õppida» selle raku teisi retseptoreid kasutama ja see võib tähendada ka võimekust kinnituda inimeste retseptoritele.

Linnugripp on lindudele surmav, kuid lehmi nakatades põhjustab see vaid lühiajalise ja mitte surmava haigestumise, mille tunnuseks on eelkõige piimatoodangu langus.

Uuringus leitakse, et viiruse levik võib toimuda lüpsiprotsessi käigus. H5N1-le sobivad retseptorid lehma udarates võivad selgitada viiruse mõju lehmade piimale.

Talitajad on märganud, et nakatunud lehmade piim on paks ja värvunud, ning teadlased kahtlustavad, et pastöriseerimata piim võib olla viiruse allikas teistele imetajatele, sealhulgas inimestele.

USA haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (CDC) andmetel on nakatunud lehmade piimas olnud kõrge H5N1 viiruse tase. Nakatunud on vaid mõned inimesed ja viirus pole inimeste vahel levinud. CDC ekspertide arvates ei ole üldsusele olulist ohtu.

Kaks USA talitajat, kes nakatusid H5N1 viirusega, kogesid vaid kergeid sümptomeid ja paranesid ilma teisi nakatamata, kuid teadlased tuvastasid murettekitavaid viiruse kohandumismärke imetajates.

Iowa ülikooli ja Georgia ülikooli teadlased on aga väljendanud muret, et lehmade hingamisteedes ja udarates leiduvad siaalhapete retseptorid tunduvad olevat vastuvõtlikud linnugripile ja on viiruse võimaliku paljunemise kohaks.

Nad arvavad, et lehmade udarate kergelt happeline keskkond koos siaalhapete retseptoritega võib soodustada H5N1sse nakatumist.

Need hüpoteesid vajavad täiendavat uurimist, kuid uuring rõhutab «kiireloomulist vajadust» mõista, kuidas linnugripp nakatab nii paljusid imetajaliike.