Dementsuse sümptomeid võib põhjustada hoopis maksahaigus

Maksa toimimise häirumine võib põhjustada isegi dementsusele sarnanevaid sümptomeid. Foto: Shutterstock

Uue uuringu kohaselt võib USAs kuni 13 protsendil dementsuse diagnoosiga inimestest olla hoopis valediagnoos ning nad võivad tegelikult kannatada seisundi all, mida saab ravida, vahendab Science Alert.

«Meditsiinitöötajad peavad olema teadlikud võimalikust kattuvusest dementsuse ja ravitava hepaatilise entsefalopaatia vahel,» ütleb Virginia tervishoiuülikooli hepatoloog Jasmohan Bajaj.

Hepaatiline entsefalopaatia – maksapuudulikkusest põhjustatud kognitiivne kahjustus – mõjutab enam kui 40 protsenti kaugelearenenud maksahaigusega (tsirroosiga) inimestest. Selle põhjustatud sümptomeid on raske eristada dementsusest.

Maks reguleerib enamikku keemilistest ainetest kehas, filtreerides neid verest. Peale alkoholi tekitatud maksakahjustuse ohustavad maksa ka hepatiidiviirus, kõrge kolesteroolitase, rasvumine ja diabeet, stress ning vananemine. Kuid kui kahjustus avastatakse piisavalt vara ja seda õigesti ravitakse, saab olukorda parandada.

Paljusid neist probleemidest saab leevendada toitumise ja käitumise muutmisega ning silmapiiril on ka potentsiaalsed ravimid. Hepaatilise entsefalopaatia ravi võib parandada dementsusdiagnoosi saanud patsiendi kognitiivseid võimeid.

«Ta on täiesti teine inimene!» märgib ühe patsiendi naine pärast seda, kui mehe mälukaotus, kukkumised, värinad ja hallutsinatsioonid kadusid.

Hiljutine uuring hiirtel näitab, et isegi vananemise mõju maksale võib olla tagasipööratav, kui see avastatakse piisavalt vara.

«Oleme näidanud, et vananemine süvendab mittealkohoolset rasvmaksahaigust. Ja vähendades seda mõju, saame kahjustusi tagasi pöörata,» selgitab Duke'i ülikooli hepatoloog Anna Mae.

Selle aasta alguses vaatasid Bajaj ja ta kolleegid läbi 177 422 USA veterani meditsiinilised andmed. Uuritavatel oli diagnoositud dementsus aastatel 2009–2019. Ühelgi neist polnud diagnoositud maksahaigust, kuid meeskond leidis, et üle 10 protsendil oli kõrge fibroosiskoor (FIB-4), mis tähendab, et neil oli tõenäoliselt tsirroos.

Uues uuringus kordasid biostatistik Scott Silvey, Bajaj ja nende kolleegid seda ülevaadet 68 807 patsiendi meditsiiniliste andmetega riiklikust andmebaasist. Nende üllatuseks leiti selles populatsioonis veelgi rohkem patsiente, kellel oli kõrge FIB-4 skoor – peaaegu 13 protsenti.

«FIB-4 kõrge skoori levimus ja määravad tegurid on silmatorkavad, sealhulgas suurem osa patsientidest ei olnud valged,» selgitavad Silvey ja tema meeskond. Teadurite sõnul võib haigusnähtude süvenemisele kaasa aidata meditsiinilise abi puudumine.

Kui maksal hakkavad tekkima talitlushäired, tekitab see stressi ka teistele kudedele kehas, sealhulgas neerudele, kõhunäärmele, südamele ja ajule. Seetõttu on mõistlik hoida maksa tervist.

Oluline seos dementsuse tunnuste ja maksatervise vahel rõhutab vajadust uurida ka potentsiaalselt ravitava kognitiivse languse põhjustajate näitajaid, nendib Bajaj.

Uuring avaldati ajakirjas The American Journal of Medicine.