Kuidas tervislikult end pikaealiseks kakada – ka sellele on olemas vastus

Tervisele on teadlaste sõnul kõige parem, kui keha nõuab kergendamist üks või kaks korda päevas. Foto: Shutterstock

Uues uuringus leidsid teadlased tõendeid selle kohta, et roojamise sagedus võib mõjutada tervist. Samuti tõdeti, et optimaalne kehakergendamise sagedus on üks kuni kaks korda päevas ning teatud tegurid, nagu puu- ja köögiviljade söömine, on seotud parema roojamissagedusega.

Uuringu viisid läbi Seattle'i bioloogiainstituudi teadlased, kellest mõnel oli selleks uurimistööks isiklik motivatsioon. Kaks autorit, sealhulgas teadlane Sean Gibbons, on kaotanud lähedasi Parkinsoni tõve tõttu. See on krooniline neuroloogiline haigus, mis aeglaselt röövib inimeselt võime iseseisvalt liikuda. Arvatakse, et Parkinsoni tõbe põhjustab keeruline segu geneetilistest ja keskkondlikest teguritest ning mõned uuringud viitavad sellele, et ka soolestiku tervis võib olla osa sellest võrrandist, vahendab Gizmodo.

Paljud krooniliste haigustega inimesed, sealhulgas Parkinsoni ja kroonilise neeruhaigusega patsiendid, on teatanud kõhukinnisusest aastaid enne diagnoosi saamist. Siiski pole selge, kas need sooletegevuse sageduse kõrvalekalded on haiguse põhjustajad või lihtsalt haiguse tagajärg.

Et seda võimalikku seost paremini mõista, analüüsis Gibbons koos meeskonnaga andmeid tarbijate heaolufirmalt Arivale. Arivale'i liikmed andsid üksikasjalikku teavet oma haigusloo ja praeguse tervise kohta, sealhulgas soolestiku mikrobioomi koostise kohta. Meeskond uuris enam kui 1400 inimest, kellel polnud suuremaid eelnevaid terviseprobleeme.

Varasemad uuringud on juba viidanud sellele, et roojamise ajastus võib oluliselt mõjutada soolestiku mikrobioomi ja seeläbi ka tervist. Kui soolestiku tegevus on sujuv, toituvad meie soolebakterid toidukiududest, luues kõrvalprodukte, mis on olulised organismi tasakaalu säilitamisel. Kuid kroonilise kõhukinnisuse korral hakkavad bakterid kiudainete asemel toituma saadaolevatest valkudest, mis tekitab mürgiseid ühendeid, mis imbuvad vereringesse. Meeskond teoretiseerib, et piisavalt pika aja jooksul võib see toksiinide kuhjumine olla kahjulik tervisele. Krooniline kõhulahtisus võib jällegi muuta soolestiku happelisemaks ja hapnikurikkamaks, muutes tervist toetavate soolebakterite ellujäämise keerulisemaks.

Uuringust selgus, et parim roojamissagedus on üks kuni kaks korda päevas –nendel inimestel oli madalaim toksiliste kõrvalproduktide tase veres, vähem põletikunähte ja üldiselt parem maksatervis. Regulaarne kõhukinnisus oli seotud kõrgeimate toksiinide tasemetega veres, sealhulgas neerufunktsiooni halvenemisega ning sagedasemate depressiooni ja ärevuse sümptomitega. Regulaarne kõhulahtisus oli seotud suurema põletiku ja halvema maksafunktsiooniga.

Toksiinide esinemine pealtnäha tervetes inimestes viitab sellele, et kroonilised sooletegevuse häired võivad pikemas perspektiivis suurendada tõsiste terviseprobleemide riski. Siiski on veel vaja teha tööd, et kinnitada, kas see on tõesti nii. Teadlased rõhutavad aga uuringu valguses regulaarse sooletegevuse tähtsust.