:format(webp)/nginx/o/2024/07/19/16233313t1h41c9.jpg)
Koroonaviiruse pandeemias hukkus miljoneid inimesi ja sündis kuhjaga lugusid ja müüte. Nende hulgas ka selliseid, mis viitasid, et rasedate vaktsineerimine võib kahjustada sündivat last. Pandeemia on meile pärandanud ka suure hulga andmeid ja nende aeganõudev korrastamine annab aina enam vastuseid küsimusele: aga kuidas asjad tegelikult olid.
British Medical Journalis (BMJ) avaldatud Skandinaavia uuring näitab, et ei Covid-19 infektsioon ega vaktsineerimine raseduse esimesel trimestril ole seotud suurenenud riskiga suurte sünnidefektide tekkeks.
On hästi teada, et naised, kes kogevad Covid-19 infektsiooni raseduse ajal, on suuremas ohus tõsiste haiguste ja tüsistuste, sealhulgas enneaegse sünnituse ja surnultsünni suhtes.
Vähem selge on sünnidefektide (kaasasündinud anomaaliate) risk pärast nakatumist või vaktsineerimist Covid-19 vastu, kuna alles nüüd on olnud võimalik seda uurimisküsimust põhjalikult käsitleda.
Teadlased kasutasid rahvuslikke terviseregistreid, et tuvastada 343 066 elus sündinud last Rootsis, Taanis ja Norras, kelle ema hinnanguline raseduse algus oli ajavahemikus 1. märts 2020 kuni 14. veebruar 2022 ja kellel oli vähemalt üheksa kuud sünnijärgset jälgimisaega.
Teave laboratoorselt kinnitatud polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) positiivsete Covid-19 testide ja vaktsineerimise kohta saadi rahvuslikest terviseregistritest ja vaktsineerimisregistritest.
Suured kaasasündinud anomaaliad rühmitati vastavalt EUROCATi määratlustele ja hõlmasid südame, närvi- ja hingamissüsteemi defekte, silma, kõrva, näo ja kaela anomaaliaid, suulaelõhesid, suguelundite ja jäsemete anomaaliaid.
Potentsiaalselt mõjukad tegurid, nagu ema vanus, haridus, sünniriik, kehakaal (KMI), olemasolevad kroonilised haigused ja raseduseaegne suitsetamine, võeti samuti analüüsides arvesse.
Uuringu infektsioonianalüüsis osalenud 343 066 imikust oli 10 229 (3 protsenti) Covid-19 infektsiooniga kokku puutunud raseduse esimesel trimestril ja vaktsineerimisanalüüsis osalenud 152 261 imikust oli 29 135 (19 protsenti) vaktsineeritud raseduse esimesel trimestril.
Kokku diagnoositi 17 704 (5,2 protsendil) imikul suur kaasasündinud anomaalia, kuid teadlased ei leidnud suurenenud riski ühegi suure kaasasündinud anomaalia tekkeks pärast nakatumist või vaktsineerimist Covid-19 vastu raseduse esimesel trimestril.
Üldiselt ei leitud nende naiste, kes olid raseduse esimesel trimestril vaktsineeritud Covid-19 vastu, järeltulijate seas märkimisväärset suurenenud riski kümnele üheteistkümnest uuritud anomaaliarühmast.
Tegemist on vaatlusuuringuga, seega ei saa teha kindlaid järeldusi põhjuslikkuse kohta, ja kuigi teadlased kohandasid oma analüüse mitme teguri jaoks, ei saa nad välistada võimalust, et teised mõõtmata tegurid, nagu geneetilised riskid ja olemasolevad seisundid naistel, võisid tulemusi mõjutada.
Sellegipoolest oli see suur uuring, mis kasutas kõrgekvaliteedilisi andmeid mitmest riigist, ning tulemused olid sarnased ka pärast täiendavaid analüüse, mis suurendas kindlust nende järeldustes.
Seetõttu väidavad nad, et ei Covid-19 infektsioon ega vaktsineerimine raseduse esimesel trimestril ole seotud kaasasündinud anomaaliatega. Samuti ei ilmnenud märkimisväärset riski erinevust vastavalt viiruse variantidele. Sellest hoolimata on suuremad uuringud hädavajalikud, et pakkuda veelgi kindlamat tõendusmaterjali.
Allikad: British Medical Journal ja Medical Xpress
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)