Juba seitsmes inimene raviti HIVist terveks

Seitsmes inimene maailmas raviti HIVist terveks. Foto: Pixabay

Möödunud neljapäeval teatasid arstid, et 60-aastane sakslane on tõenäoliselt seitsmes inimene maailmas, kellel on tüvirakkude siirdamisega edukalt HIVi ravitud. Kõigile see ravi paraku ei sobi – loe lähemalt, mis on selle põhjuseks.

See valulik ja riskantne protseduur on mõeldud inimestele, kellel on nii HIV kui ka agressiivne leukeemia, seega ei sobi see paraku peaaegu 40 miljonile inimesele, kes elavad selle surmava viirusega.

Saksa meest, kes soovis jääda anonüümseks, kutsuti «järjekordseks Berliini patsiendiks».

Esimene Berliini patsient, Timothy Ray Brown, oli esimene inimene, kellel 2008. aastal kuulutati HIV ravituks. Brown suri vähki 2020. aastal.

Teine mees Berliinist, kellel saavutati pikaajaline HIVi taandumine, kuulutati välja enne peatselt Münchenis toimuvat 25. rahvusvahelist AIDSi konverentsi.

Uuringu kokkuvõtte järgi diagnoositi mehel HIV esimest korda 2009. aastal.

2015. aastal tehti talle leukeemia tõttu luuüdi siirdamine. Protseduur, millel on kümneprotsendiline surmarisk, asendab inimese immuunsüsteemi.

Seejärel lõpetas ta 2018. aasta lõpus HIVi vähendavate retroviirusvastaste ravimite võtmise.

«Peaaegu kuus aastat hiljem tundub, et ta on nii HIVist kui ka vähist vaba,» ütlesid meditsiiniuuringute tegijad.

Christian Gaebler, Berliini Charite ülikoolihaigla arstist teadlane, kes patsienti ravib, ütles AFP-le, et meeskond ei saa olla täiesti kindel, et viiruse viimased jäljed on eemaldatud.

«Kuid patsiendi juhtum viitab tugevalt HIVi ravile,» lisas Gaebler. «Ta tunneb end hästi ja on entusiastlikult valmis panustama meie teadustöösse.»

Lootustandev laiemaks raviks

Rahvusvahelise AIDSi ühingu president Sharon Lewin ütles, et teadlased kõhklevad sõna «ravi» kasutamisel, sest pole selge, kui kaua tuleb selliseid juhtumeid jälgida.

«Kuid rohkem kui viis aastat taandumises (remissioonis) tähendab, et mees kuulutatakse tervenenuks,» ütles ta pressikonverentsil.

Ta tõi esile olulise erinevuse mehe juhtumi ja teiste pikaajalist remissiooni saavutanud HIV patsientide vahel.

Kõik teised patsiendid peale ühe said tüvirakke doonoritelt, kellel oli haruldane mutatsioon, mille tulemusena oli nende CCR5 geen osaliselt puudu, mis takistas HIVill nende keharakkudesse sisenemast.

«Need doonorid olid pärinud kaks koopiat muteerunud CCR5 geenist – ühe kummaltki vanemalt –, muutes nad sisuliselt HIV-immuunseks,» selgitas Lewin.

Kuid uus Berliini patsient on esimene, kes sai tüvirakke doonorilt, kellel oli ainult üks koopia muteeritud geenist.

Umbes 15 protsendil Euroopa päritolu inimestest on üks muteeritud koopia, võrreldes ühe protsendiga, kellel on mõlemad.

Teadlased loodavad, et viimane edu tähendab, et tulevikus on potentsiaalsete doonorite arv palju suurem.

«Uus juhtum on ka paljulubav laiemate otsingute jaoks sellise HIVi ravi leidmisel, mis töötab kõigi patsientide jaoks,» ütles Lewin.

«See viitab sellele, et geeniteraapia toimimiseks ei pea tegelikult eemaldama iga CCR5 osa,» lisas ta.

Genfi patsient, kelle juhtum kuulutati välja eelmise aasta AIDSi konverentsil, on veel üks erand seitsme juhtumi hulgast. Ta sai siirdamise doonorilt, kellel ei olnud CCR5 mutatsioone, kuid saavutas siiski pikaajalise remissiooni.

«See näitas, et protseduuri tõhusus ei sõltunud ainult CCR5 geenist,» ütles Lewin.

Allikas: ScienceAlert