Uskumatu: pupillid muutuvad isegi selle levinud tegevuse käigus

Pupillide suurus kõigub iga sisse- ja väljahingamisega. Foto: Unsplash

Meie silmad aitavad meil maailma tajuda ja võivad paljastada palju meie sisemaailma kohta, alates kujutlusvõimest kuni varajase kuulmislanguseni. 

Imelikul kombel võivad meie silmad muutuda ka hingamisega. Uues uuringus leidsid Rootsi ja Hollandi teadlased, et pupillide suurus kõigub iga sisse- ja väljahingamisega.

Rohkem kui 100 aastat on teada, et pupillid reageerivad palju enamale kui valgusele, kuid uuringud selle kohta, kas pupillid laienevad ja kahanevad ka hingamisega, on olnud vastuolulised.

Mõned uuringud viitavad sellele, et pupillid laienevad sissehingamisel, samas kui 2022. aastal avaldatud ülevaates leiti, et selle nähtuse kohta on «tõendusmaterjal ebapiisav».

Seetõttu otsustasid Rootsi Karolinska instituudi neuroteadlane Martin Schaefer ja tema kolleegid kõrvaldada varasemate uuringute puudused. Mitmetes katsetes kasutasid teadlased spetsiaalset kaamerat, et mõõta enam kui 100 vabatahtliku pupillide suurust puhkeolekus ja visuaalse ülesande täitmisel.

«Pupillide suurus saavutab järjekindlalt oma miinimumi sissehingamise alguses ja maksimaalse suuruse väljahingamise ajal,» kirjutavad teadlased oma aruandes, mis on hetkel eelretsenseerimisel.

Tekkis sama muster, kui vabatahtlikud sooritasid lihtsat visuaalset ülesannet või lihtsalt vaatasid ühte punkti, hingates läbi nina või suu.

See on vastuolus varasemate publikatsioonidega, mis väitsid, et pupillid on kõige väiksemad väljahingamisel. Pupillide suurust mõjutavad aga mitmed tegurid, mistõttu Schaefer ja tema meeskond vajasid mitut hingamistsüklit, et tuvastada nende vastavus meie hingamistsükliga. See võib selgitada mõningaid varasemate uuringute vastuolulisi tulemusi.

Kas see asjaolu on ka osa mingitest laiematest seostest? Seda siiski piisavalt veel ei teata.

Kuid teadlastel on teooriaid nende muutuvate pupillide kohta. Varasemad uuringud viitavad sellele, et väiksemad pupillid on paremad detailide eristamisel, samas kui suuremad pupillid on paremad nõrkade stiimulite tuvastamisel.

«Meie tulemused viitavad võimalusele, et visuaalne taju võib ühe hingetõmbe jooksul optimeerida eristamist sissehingamisel ja tuvastamist väljahingamisel,» kirjutavad Schaefer ja tema meeskond.

Pupillide suurus muutub ka vastavalt emotsionaalsetele seisunditele (näiteks hirmu ajal laienemine), füüsilisele erutusele ja ravimite mõjule (näiteks suurenemine antidepressantide kasutamisel).

Arstid saavad kasutada meie pupille teadvuse taseme hindamiseks ja vaimse tervise seisundite tuvastamiseks, seega nende käitumise paremini mõistmine muudaks need võimsamateks diagnostilisteks näitajateks.

Teadlased on hiljuti tuvastanud vähemalt mõne muutuse mehhanismi, kuid nagu pupillide vastavuse puhul hingamistsüklile, jääb paljude nende muutuste põhjus saladuseks.

See uurimistöö on üles laaditud bioRxiv platvormile ja ootab eelretsenseerimist.

Allikas: ScienceAlert