Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Miks mehed habet kasvatavad? Uuringutest saadud vastused on üllatavad

Copy
Suuremate habemetega mehed väärtustasid rohkem pikaajalisi suhteid ja olid rohkem huvitatud oma perekonna eest hoolitsemisest.
Suuremate habemetega mehed väärtustasid rohkem pikaajalisi suhteid ja olid rohkem huvitatud oma perekonna eest hoolitsemisest. Foto: Freepik

Viimase kümnendi jooksul on habemed olnud meeste moes silmapaistval kohal. Kui veel 21. sajandi esimese kümnendi lõpus peeti habemete taassündi hipsterite ajutiseks moeröögatuseks, siis nüüdseks on need muutunud lahutamatuks osaks meeste välimuses.

Kuid olenemata sellest, kas habemeid peetakse atraktiivseks või mitte, on nende kandjatel mitmesuguseid põhjuseid, miks nad oma nägudel karvkatet hooldavad. Uued uuringud näitavad, et habeme omamine võib olla seotud teatud sotsiaalsete motivatsioonidega, näiteks staatuse näitamine ja pühendumine pereväärtustele.

Habemed ja sotsiaalsed signaalid

Kas olete kunagi mõelnud, mis eesmärki habe meie liigi jaoks täidab?

Arvestades, et inimesed, nagu teisedki primaadid, on sotsiaalsed olendid, kes tegutsevad erineva suurusega rühmades ja mitmetasandilistes sotsiaalsetes organisatsioonides, on alust arvata, et habemel võib olla roll meeste staatuse näitamisel ja naistele atraktiivsuse suurendamisel. Habeme olemasolu võib näiteks viidata inimese vanusele, domineerimisele ja kohale grupis. See ornamentatsiooni argument viitab sellele, et mehed võivad teadlikult hallata oma habeme suurust ja kuju osana enesereklaami strateegiast.

Habemete hoolduse psühholoogilised tegurid

Habemete hooldamine on aga kulukas – nii rahaliselt (meeste kosmeetikatööstus kasvab pidevalt) kui ka ajaliselt. Millised on siis psühholoogilised tegurid, mis motiveerivad mehi oma habemeid kasvatama ja hooldama?

Poola Sileesia ülikooli ja Itaalia Padova ülikooli teadlased püüdsid sellele küsimusele vastust leida.

Senised uuringud on näidanud, et inimesed omistavad erinevat tüüpi habemetega meestele erinevaid omadusi, mis on seotud fundamentaalsete sotsiaalsete motiividega. Siiski on meeste habemete tajumise uuringud andnud erinevaid tulemusi ja teema vajab rohkem uurimist.

Näiteks peetakse habemega mehi tervemateks ja paremateks võitlejateks, mis võib viidata motiividele, mis on seotud haiguste vältimise ja enesekaitsega. Neid peetakse ka usaldusväärsemaks ja sõbralikumaks, mis võiks vastata sotsiaalsete huvide motiveerimisele. Samas peetakse habemega mehi ka agressiivsemaks ja domineerivamaks, mis võib viidata staatuse taotlemise motiividele.

Uuringu metoodika ja leiud

Teadlased küsitlesid 414 meest vanuses 18 kuni 40 eluaastat. Osalejad andsid teavet oma näokarvade kohta ja täitsid küsimustikke, mis mõõtsid nende karvahoolduse motivatsiooni, fundamentaalseid sotsiaalseid motiive, soorollistressi ja intrasugulist konkurentsi (meeste vahel).

Kokkuvõttes leidsid teadlased, et suuremate habemetega mehed väärtustasid rohkem pikaajalisi suhteid ja olid rohkem huvitatud oma perekonna eest hoolitsemisest kui väiksemate habemetega mehed.

«Varasemad leiud viitavad sellele, et vaatlejad kipuvad tajuma habemega mehi kui paremaid lapsevanemaid,» selgitavad teadlased. «Seega võivad mehed kasutada habeme kasvatamist, et näidata teistele inimestele, et nende sotsiaalsed motiivid on suunatud paaritumisturult pikaajalistele romantilistele suhetele ja perele.»

Uuringu autorid lisavad, et puhtaks aetud lõuaga meeste puhul oli paaritumise tahe seotud suurema motivatsiooniga oma näolappi täiustada, mis toetab seda väidet veelgi.

Järeldused ja tulevikusuunad

Arusaadavalt ei tulene sest uuringust lõplik tõde ja tulevased tööd võiksid pöörata rohkem tähelepanu erinevatele näokarvade tüüpidele ja sellele, kuidas mehed neid kujundavad. Uuring põhines ka enesearuandlusel, mis tähendab, et vastajad võisid väljendada oma teadlikke uskumusi, mitte tegelikke motivatsioone.

Sellegipoolest on see uuring esimene, mis uurib meeste näokarvade täiustamise motiive ja pakub uusi teadmisi selle kohta, miks habemed on tänapäeval moes.

Allikad: Archives of Sexual Behavior ja IFLScience

Tagasi üles