Mediteerimine võib olla kahjulik ja sütitada tõsiseid terviseprobleeme

Kas läänemaailmas kasvanud inimesed satuvad ikka mediteerides enda heaolu edendavale lainele? Foto: Shutterstock

Viimastel aastatel on teaduslikud uuringud näidanud, et mediteerimistavadel põhineval mindfulness`il võib olla ka negatiivseid mõjusid, nagu ärevus, depressioon, psühhootilised sümptomid, dissotsiatsioon ja depersonalisatsioon, mil maailma kogetakse ebareaalsena.

Mindfulness ehk teadvelolek, Budismi meditatsioonist tulenev meeleharjutuste tava, mis keskendub oleviku hetkelistele aistingutele, mõtetele ja tunnetele. See on üle 1500 aasta vana ning esimesed tõendid selle kohta pärinevad Indiast.

2022. aasta uuring näitas, et üle 10 protsendi regulaarselt mediteerivatest inimestest kogevad olulisi negatiivseid mõjusid, mis kestavad vähemalt kuu, kirjutab The Conversationis Miguel Farias, Coverty ülikooli eksperimentaalpsühholoogia õppejõud.

2020. aastal avaldati üle 40 aasta kestnud uuringute ülevaade, mille kohaselt on kõige levinumad negatiivsed mõjud ärevus ja depressioon. Neile järgnevad psühhootilised või luululised sümptomid, dissotsiatsioon või depersonalisatsioon ning hirm või õud.

Kahjulikud mõjud võivad ilmneda inimestel, kellel pole varem olnud vaimse tervise probleeme, ja neile, kes on meditatsiooniga kokku puutunud vaid mõõdukalt. Sümptomid võivad olla pikaajalised.

1976. aastal hoiatas kliiniline psühholoog Arnold Lazarus, et meditatsioon võib põhjustada tõsiseid psühhiaatrilisi probleeme, sealhulgas depressiooni ja ärevust.

Vaatamata sellele on mindfulness’i kasulikkus hästi dokumenteeritud, kuid selle kõrvalmõjudest räägitakse harva.

Professor ja budistlik õpetaja Ronald Purser kirjutas oma 2023. aasta raamatus «McMindfulness», et teadvelolekust on saanud omamoodi «kapitalistlik vaimsus». Ainuüksi USAs on meditatsiooniga seotud majandusharude väärtus 2,2 miljardit USA dollarit (kaks miljardit eurot).

Teadveloleku liikumise võtmetegelane Jon Kabat-Zinn tunnistas 2017. aasta intervjuus ajalehele The Guardian, et 90 protsenti (positiivsete mõjude) uuringutest ei ole usaldusväärsed.

Oma 2015. aasta sõnavõtus viitab Jon Kabat-Zinn, et teadveloleku meditatsioon võib lõpuks muuta seda, kes oleme inimeste ja üksikisikutena, kogukondade ja ühiskondadena, rahvastena ja liikidena.

See religioosne entusiasm teadveloleku võimest muuta mitte ainult üksikuid inimesi, vaid ka inimkonna käekäiku, on propageerijate seas tavaline. Isegi paljud ateistid ja agnostikud, kes praktiseerivad mindfulness`i, usuvad, et sellel on võim suurendada maailmas rahu ja kaastunnet.

2022. aastal kajastati meedias vähe meditatsiooniteaduse ajaloo kõige kallimat uuringut, mille alla pani üle kaheksa miljoni euro heategevusorganisatsioon Wellcome Trust. Uuringus testiti aastatel 2016–2018 enam kui 8000 last (vanuses 11–14) 84 koolis Ühendkuningriigis. Uuringutulemused näitasid, et mindfulness ei parandanud laste vaimset heaolu võrreldes kontrollrühmaga ja võis isegi avaldada kahjulikku mõju neile, kellel oli vaimse tervise probleemide oht.

Eetilised küsimused

Kas on eetiline müüa meditatsioonirakendusi, õpetada inimestele meditatsiooni või isegi kasutada teadvelolekut kliinilises praktikas, mainimata selle kahjulikke mõjusid? Arvestades tõendeid selle kohta, kui mitmekesised ja tavalised need mõjud on, peaks vastus olema eitav.

Kuid paljud meditatsiooni ja teadveloleku juhendajad usuvad, et need tavad võivad tuua ainult head, ega tea võimalikest kõrvalmõjudest. Kõige tavalisem väide, mida kuuleb inimestelt, kes on kannatanud meditatsiooni negatiivse mõju all, on see, et õpetajad ei usu neid. Tavaliselt öeldakse neile, et jätkake mediteerimist ja see kaob.

Meditatsiooni ohutude uurimine algas alles hiljuti, mis tähendab, et inimestele ei saa veel selgeid nõuandeid anda. Laiem probleem on selles, et meditatsioon tegeleb ebaharilike teadvusseisunditega ja meil pole psühholoogilisi vaimuteooriaid, mis aitaksid neid seisundeid mõista.

Kuid on ressursse, mida inimesed saavad nende kahjulike mõjude tundmaõppimiseks kasutada. Nende hulgas on veebisaite, mille on koostanud mediteerijad, kes kogesid tõsiseid kõrvalmõjusid, ja akadeemilisi käsiraamatuid, milles on sellele teemale pühendatud jaotised. USAs on ka kliiniline teenus, mis on pühendatud inimestele, kes on kogenud ägedaid ja pikaajalisi probleeme ja mida juhib teadveloleku uurija.

Kui meditatsiooni hakatakse kasutama heaolu- või ravivahendina, tuleb avalikkust teavitada selle võimalikust kahjust.