Nüüd on selge: kas klaas veini tuleb tervisele kasuks?

Südamehaigustest hoidumiseks ei tasu juua alkoholi. Foto: Shutterstock

Tõenäoliselt on kõik kuulnud levinud arvamust, et klaas veini päevas on tervisele kasulik. Probleem seisneb selles, et see põhineb ekslikel uurimustel, nenditakse uues teadustöös ajakirjas Studies on Alcohol and Drugs.

Aastate jooksul on paljud uuringud viidanud sellele, et mõõdukad alkoholi tarbijad elavad kauem ja neil on madalam südamehaiguste ja muude krooniliste haiguste risk võrreldes alkoholist hoidujatega. See on kannustanud levinud uskumust, et mõõdukas alkoholitarbimine võib olla tervisele kasulik. Kuid mitte kõik uuringud ei maali nii roosilist pilti – ja uus analüüs annab selgituse, vahendab Eureka Alert.

Lühidalt öeldes on mõõduka alkoholitarbimise eeliseid käsitlevatel uuringutel disainivead, ütles uue teadustöö peamine autor dr Tim Stockwell, Kanada Victoria ülikooli uuringinstituudist.

Peamine probleem: need uuringud on üldiselt keskendunud vanematele täiskasvanutele ja ei ole arvestanud inimeste eluaegseid alkoholitarbimise harjumusi. Seega võrreldi mõõdukaid joojaid karsklaste ja juhuslike tarbijate gruppidega, kuhu kuulusid ka vanemad täiskasvanud, kes olid alkoholitarbimise lõpetanud või vähendanud seda erinevate terviseprobleemide tõttu.

See näitab jätkuvat alkoholitarbimist tegelikkusest paremas valguses, selgitas Stockwell.

Analüüsi käigus tuvastasid Stockwell ja tema kolleegid 107 avaldatud uuringut, mis jälgisid inimesi mingi aja jooksul ja uurisid alkoholitarbimise harjumuste ja eluea suhet. Kui uurijad kombineerisid kõik andmed, näis, et vähe kuni mõõdukalt tarbivatel inimestel (need, kes jõid üks kuni kaks jooki päevas) oli 14 protsenti madalam surmarisk võrreldes kainetega.

Asjad muutusid, kui uurijad tegid põhjalikuma analüüsi. Olid mõned kõrgema kvaliteediga uuringud, mis kaasasid inimesi, kes olid suhteliselt noored (keskmiselt nooremad kui 55 aastat). See tagas, et endisi ja juhuslikke alkoholitarbijaid ei peetud karsklasteks. Nendes uuringutes ei olnud mõõdukas alkoholitarbimine seotud pikema elueaga.

Selle asemel olid just madalama kvaliteediga uuringud (vanemad osalejad, endiste joojate ja eluaegsete karsklaste eristuse puudumine) need, mis seostasid mõõdukat joomist kõrgema elueaga.

«Kui vaatate nõrgimaid uuringuid,» ütles Stockwell, «siis näete tervisega seotud eeliseid.»

Arvamine, et mõõdukas joomine viib pikema ja tervema eluni, ulatub aastakümnete taha. Näiteks tõi Stockwell välja «Prantsuse paradoksi» – idee, mis sai populaarseks 1990ndatel. Nimelt, et punane vein aitab selgitada, miks prantslastel on suhteliselt madalad südamehaiguste määrad hoolimata rikkalikust ja rasvasest toidust. Äkki nad lihtsalt jalutavad palju ringi, nagu soojemates riikides kombeks?

Tegelikkuses ei pikenda mõõdukas joomine tõenäoliselt inimeste elu – ja tegelikult kannab see endas teatud terviseriske, sealhulgas suurenenud riski teatud vähkkasvajate suhtes. Seetõttu pole ükski suurem terviseorganisatsioon kunagi kehtestanud alkoholitarbimise riskivaba taset.

«Lihtsalt ei ole täiesti ohutut alkoholitarbimise taset,» ütles Stockwell.