/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/07/25/16243939t1he8e9.jpg)
Teadlased on avastanud, et interleukiin 11 (IL-11) mängib olulist rolli vananemises – blokeerides selle molekuli mõju, pikeneb hiirte eluiga kuni 25 protsenti. Samasugust suhtelist eluea pikenemist loodetakse näha ka inimese puhul.
PIKA ELUEA SALADUS LEITUD ⟩ Selle aine blokeerimine võib eluiga pikendada kümneid aastaid
Duke-NUS (National University of Singapore) meditsiinikooli teadlased kasutasid uuringus geenitehnoloogiat, et peatada IL-11 tootmine hiirtes, samal ajal kui teisi hiiri süstiti anti-IL-11 ravimiga.
Mõlemas rühmas vähenesid vähktõvest ja kasvajatest tingitud surmad ning vananemisega seotud terviseprobleemid – sealhulgas krooniline põletik ja halb ainevahetus – olid samuti vähem levinud.
«Need leiud on väga põnevad,» selgitab Duke-NUS meditsiinikooli teadur ja kardioloog Stuart Cook.
Ravitud hiirtel oli vähem vähkkasvajaid ja nad olid vabad tavalistest vananemise ja nõrkuse tunnustest, kuid esines ka lihaskao vähenemist ja lihasjõu paranemist. Teisisõnu: vanad hiired, kes said anti-IL-11 ravi, olid tervemad.
Interleukiin 11 on teadlastele vananemisprotsessi uurimisel juba mitu aastat huvi pakkunud. Teatakse, et see koguneb kehasse vananedes ja on seotud põletiku, armkoe ja üldise nõrkuse taseme tõusuga.
Geneetiliselt muundatud hiirtel pikenes eluiga keskmiselt 24,9 protsenti. Hiirtel, kes said ravimeid pärast 75 nädalat (umbes 55-aastased inimesed), tõusis keskmine eluiga 22,5 protsenti isas- ja 25 protsenti emasloomadel – kokkuvõttes elasid need loomad keskmiselt 155 nädalat, võrreldes kontrollgrupi 120 nädalaga.
Teadlased usuvad, et IL-11 blokeerimine avaldab tõenäoliselt mitmesuguseid mõjutajaid kogu kehas: vähendades potentsiaalselt ohtlikku põletikku ja aidates elunditel kiiremini pärast vigastust paraneda.
«IL-11 geenitegevus suureneb hiire kõigis kudedes vanusega,» selgitab Cook. «Kui see aktiveerub, põhjustab see multimorbiidsust – hulgihaigusseisundeid –, mis on vananemise haigus ja kogu keha funktsioonide kaotus, alates nägemisest ja kuulmisest kuni lihaste ja juusteni, südamelihase pumpamisest neerudeni.»
See uus uuring katab palju vajalikke valdkondi, mida paljud varasemad vananemisvastased uuringud ei hõlma: see toimib mõlema soo puhul, lubab tervislikku eluiga ning sellega ei kaasne ilmseid kõrvaltoimeid.
Inimeste kliinilised uuringud on vajalikud, et kinnitada, kas need leiud kehtivad ka meie puhul, kuid potentsiaalselt on meil mehhanism, mis hoiab meid kauem tervena ja vähendab mõnede vanadusega kaasnevate haiguste riski.
«Kuigi meie töö tehti hiirtega, loodame, et need leiud on inimese tervise seisukohalt väga olulised, kuna oleme näinud sarnaseid mõjusid ka inimese rakkude ja kudede uuringutes,» ütleb Duke-NUS meditsiinikooli bioloog Anissa Widjaja.
Uuring on avaldatud ajakirjas Nature.
Allikas: ScienceAlert