Uus uuring leiab, et vaimse tervise häire võib dementsuse tekkeriski kolmekordistada

Depressiooni ja ärevust aitavad hoida eemal sotsiaalsed suhted ja enese jaoks tähendusrikkad ettevõtmised. Foto: Shutterstock

​Autoritele teadaolevalt on see uuring esimene, mis keskendub ärevuse erineva raskusastme ja dementsuse riski vahelise seose ning ärevuse ajastuse mõju uurimisele, kirjutab CNN Health. 

«Ärevust võib nüüd pidada dementsuse mittetraditsiooniliseks riskiteguriks,» ütles uuringu juhtiv autor ja Austraalias Newcastle'is asuva Hunter New England Healthi geriaater dr Kay Khaing.

Rohkem kui 55 miljonil inimesel kogu maailmas on dementsus, arvatakse, et haiguse esinemine kasvab 2050. aastaks eeldatavasti 139 miljonini. Kuna haigusseisund on ka peamine surmapõhjus, on teadlased ja tervishoiutöötajad suunanud oma tähelepanu ennetamisele, eelkõige tegeledes riskiteguritega, nagu ärevus või elustiil.

Varasemad uuringud, mis uurisid ärevuse ja dementsuse vahelisi seoseid, on suures osas mõõtnud osalejate ärevust ühel ajahetkel, pakkudes segaseid järeldusi. Kuid see, kui kaua kellegi ärevus kestab, on oluline aspekt, mida tasub kaaluda, väitsid autorid.

Meeskond uuris 2132 osalejat, kes olid värvatud Newcastle'is asuvast Hunter Community Study'ist ajavahemikus detsember 2004 kuni detsember 2007. Nad olid vanuses 60–81 või vanemad ning uuringu alguses esitasid nad terviseandmeid, nagu tubaka ja alkoholi tarbimine või kas neil oli seisundeid, nagu hüpertensioon või diabeet.

Toimus kolm hindamist, mida nimetatakse ka laineteks, iga viieaastase vahega. Teadlased mõõtsid osalejate ärevust esimesel ja teisel hindamisel. Kroonilist ärevust defineeriti kui ärevust nii esimeses kui ka teises laines. Kellegi ärevus loeti lahendatuks, kui tal oli ärevus alles esimese laine ajal. Uuesti tekkiv ärevus viitab ärevusele, mis tuvastati alles teises laines.

Lõpuks tekkis 64 osalejal dementsus. Autorid leidsid, et kroonilist ja uut ärevust seostati peaaegu kolm korda suurema dementsuse riskiga mis tahes põhjusel – keskmine aeg diagnoosimiseni on 10 aastat.

Ärevus, mis taandus esimese viie aasta jooksul, ei olnud niivõrd seotud suurema riskiga, et tõenäosus oli sarnane ärevuseta omaga – seda järeldust nimetas Ameerika Neuroloogiaakadeemia stipendiaat dr Glen R. Finney kui «teretulnud täienduseks meie teadmistele ärevusest ja dementsusest».

«Oleme juba pikka aega teadnud, et stress suurendab Alzheimeri tõve riski,» ütles Bostoni Massachusettsi üldhaigla McCance'i ajutervise keskuse direktor dr Rudolph Tanzi, kes ei osalenud uuringus. «See uuring nõustub varasemate uuringutega, et ärevuse leevendamiseks mõeldud ravi võib aidata vähendada (Alzheimeri tõve) riski. Kuid selle uuringu suurus on eriti veenev.»

Viimaste uuringute autoritel ei olnud teavet selle kohta, mis aitas mõnel osalejal ärevusest üle saada.

Leiud rõhutavad ärevuse varajase ja järjepideva käsitlemise tähtsust, sõnas neuroloog dr Joel Salinas, kes on dementsuse ja muude aju tervisehäiretega tegelev uurija ja peaarst. Salinas ei osalenud uuringus.

Autorid ütlesid, et uuringul on mõned piirangud, sealhulgas see, et osalejate ärevuse mõõtmised põhinesid neljal nädalal enne hindamist. Samuti kaotas meeskond 33 protsenti osalejatest, kellel oli uuringu alguses suurem ärevus; kui ei tea, mis nende inimestega lõpuks juhtus, võib ärevuse mõju dementsusele alahinnata.

«Tulevikus oleks kasulik, kui tulemustele järgneks uus uuring, milles kasutataks kognitiivseid ja bioloogilisi meetmeid stressihormoonide, põletiku ja neurodegeneratsiooni, sealhulgas Alzheimeri tõve puhul,» ütles Finney.

Stress suurendab ajus kortisoolisisaldust ja põletikku ning mõlemad tapavad närvirakke, ütles Tanzi, kes on Massachusettsi üldhaigla geneetika ja vananemise uurimisüksuse direktor.

Khaing märkis, et ärevus on seotud ka beeta-amüloidi kogunemisega, mis on varajane Alzheimeri tõve märk.

Seda häiret on seostatud ka aju struktuursete muutustega nagu aju ja hipokampuse atroofia, need kõik on protsessid, mis on samuti seotud dementsusega,» lisas Khaing. Atroofia viitab koe või organi raiskamisele, eriti raku degeneratsiooni tagajärjel.

Kuid uuring võib viidata ka võimalusele, et ärevus võib olla aluseks oleva ajuhaiguse varajane ilming, ütles NYU Langone Healthi neuroloogia kliiniline abiprofessor Salinas. 

Uuringu alguses jätsid autorid välja inimesed, kellel oli juba kognitiivne häire, kuid nad tunnistasid, et märkamatu langus on siiski võimalik.

Autorid ütlesid, et ärevusega inimesed teevad tõenäolisemalt ka ebatervislikke valikuid, nagu näiteks kehv toitumine või suitsetamine.