Musta pässikut on traditsiooniliselt kasutatud soome-ugri rahvaste rahvameditsiinis ning tänapäevane teadus on hakanud samuti süsteemselt uurima selle seene omadusi ja toimet. Sel kevadsuvel tutvustati rakendusuuringut „Chaga põhjapoolkera põlisrahvaste seas: kasutus, pärimus ja tähendus,“ mille viis läbi URALIC Keskus Eesti mükotehnoloogia liidri Shroomwelli tellimusel.
Valmis esimene chaga kasutuse rakendusuuring
Bioaktiivsete ühendite uurimine
Musta pässiku (Inonotus obliquus) uurimine on viimastel aastatel saanud hoogu juurde tänu selle seene bioaktiivsete ühendite potentsiaalile mitmesuguste terviseprobleemide leevendamisel ja ravimisel. Tänaseks on avaldatud üle 358 teadusartikli, mis käsitlevad musta pässiku omadusi ja mõju.
Uuringud on näidanud, et musta pässiku bioaktiivsed ühendid omavad mitmeid tervisele kasulikke omadusi, sealhulgas põletikuvastast, vähivastast, antioksüdatiivset ja immunomoduleerivat toimet. See mõju avaldub peaasjalikult läbi seeneomaste suhkrute – beeta-glükaanide ja polüfenoolide, mis käituvad kui antioksüdandid. Musta pässiku ekstraktid sisaldavad suures kontsentratsioonis antioksüdante, mis aitavad neutraliseerida vabu radikaale ja vähendada oksüdatiivset stressi.
Traditsioonilised kasutusviisid
„Traditsioonilises rahvameditsiinis on musta pässikut kasutatud sajandeid. Ajalooliselt on see seen tuntud oma tervist toetavate omaduste poolest ja selle kasutamist on põlvest põlve edasi antud. Meie läbi viidud rakendusuuring näitas, et must pässik e. chaga (Inonotus obliquus) on ajalooliselt olnud olulisel kohal nii Põhja-Ameerika kui Euraasia põlisrahvaste igapäevaelus ja maailmapidis. Mitmete soome-ugri põlisrahvaste, sh hantide ja maride seas, on seda tänini,“ tutvustas uuringu autor ja URALIC Keskuse juht Oliver Loode.
Loode sõnul saab uuringu tulemuste põhjal eristada kolme peamist chaga kasutuse kategooriat: meditsiiniline, rituaalne ja olmeline. Kõik kolm on esindatud nii Põhja-Ameerika põlisrahvaste kui Venemaa soome-ugri põlisrahvaste seas, kuigi erineval moel ja osakaaluga. Nii näiteks on Põhja-Ameerika põlisrahvad traditsiooniliselt kasutanud chagat tuletekitaja ja -hoidjana, samas kui Lääne-Siberi handid kasutavad chagat siiani erinevates rituaalides.
Chaga kasutamine Põhja-Ameerika põlisrahvaste seas
„Käsitlesime uuringus chaga traditsioonilisi kasutusviise ning chagaga seotud uskumusi, kombeid ja tähendusi nii minevikus kui ka tänapäeval. Seejuures on uuringu oluliseks lisaväärtuseks kaasaegsete chaga kasutusviiside kaardistamine valitud soome-ugri põlisrahvaste, sh hantide, maride, udmurtide ja läänemeresoome rahvaste seas,“ märkis Loode uuringut tutvustades.
Uuringust nähtub, et chaga on moodustanud olulise osa paljude Põhja-Ameerika põlisrahvaste elust. Seda on traditsiooniliselt kasutatud näiteks tulehoidjana või “aeglase tikuna”.
„Taolist omadust peeti niivõrd tõhusaks, et ka ainult üks chaga tükk võis hoida tuld, kui hõim liikus mööda vett ja väga tuulistes oludes – isegi kui chaga välispind oli niiske, jäi selle keskosa väga aeglaselt põlema. Seetõttu pidasid mõned hõimud (ja peavad siiamaani) chagat pühaks seeneks, mis andis hõimule tuld toidu valmistamiseks ja sooja hoidmiseks, mis seega võimaldas nende nomaadset elustiili,“ kõneles Loode uuringu tutvustusel.
Chaga meditsiinilised omadused
Samuti on teada, et soojendatud chaga hoidis pehmet ja mõõdukat soojust kaua, mistõttu seda anti lastele käte ja põskede soojendamiseks pikkade retkede ajal.
Samuti kasutati chagat artriitiliste liigeste ja rebenenud või nikastatud lihaste valu leevendamiseks. Näiteks gitxsani hõim kasutas chagat liigeste tursete ja valu leevendamiseks. Väidetavalt oli chaga tõhus samal põhjusel, milleks seda kasutati nn aeglase tikuna: kuna chaga hoiab väga tõhusalt soojust pikema aja jooksul ja seda saab kasutada paikselt.
Samas, cree-indiaanlased kasutasid chaga keedust sageli koos ravimtaimedega südamehaiguste, kõrge vererõhu, nina- ja suuverejooksu ravimiseks.
Chaga kasutamine soome-ugri rahvaste seas
Sarnaselt Põhja-Ameerika põlisrahvastele, moodustab Chaga Oliver Loode sõnul kahtlemata olulise osa soome-ugri põlisrahvaste vaimsest ja igapäevaelust: „Seda on laialdaselt kasutatud pärimuslikus kontekstis - erinevad rituaalid, pidustused, aga ka meditsiinilise seenena, millel arvatakse olevat silmapaistvad ravitoimed.“
Loode lisas, et kuigi chaga raviomadustest on rohkesti uuringuid ja artikleid, keskenduti käesolevas uuringus chaga vaimsete ja kultuuriliselt oluliste kasutuste, aga ka nendega seotud tähenduste kaardistamisele.
Uuringu käigus viidi läbi 14 intervjuud 6 soome-ugri põlisrahva esindajatega, kes on chaga kasutamise praktikud ja/või eksperdid.
Hantide seas on chaga leidnud enim kasutust teejoogi valmistamiseks mitmesuguste haiguste ennetamiseks ja raviks, aga ka erinevate rituaalide läbiviimiseks, sh suitsutamisega puhastusrituaali läbiviimiseks erinevatel traditsioonilistel ja rahvaüritustel, nagu varesepäev, pulmatseremoonia, aga ka inimeste, esemete ja ruumide puhastamiseks halvast energiast.
Hantide seas on chagal ka palju muid otstarbeid, nt chaga kasutus loomade ravimisel, ruumide suitsutamine jne. „Oluline on mainida, et chagat kasutatakse rituaalsetel eesmärkidel tänini, seejuures mitte ainult meeldiva aroomi tekitamiseks praktilistel eesmärkidel, vaid sellel on ka sakraalne tähendus, mis peegeldab kasega seotud mütoloogilisi ettekujutisi,“ tõdes Loode.
Volga piirkonna rahvaste seas kasutatakse chagat eelkõige ravieesmärkidel- onkoloogia, seedetrakti haigused, immuunsuse tugevdamine. Intervjuudes läänemeresoome rahvaste esindajatega jagasid informandid rohkelt detailset infot selle kohta, kuidas korjata ja säilitada chagat ning valmistada chaga põhist teed, aga ka haigustest, mille vastu chaga aitab. Esmajoones on chaga läänemeresoome rahvaste jaoks ravijook, mida võivad kasutada ka lapsed.
Võimalus tulevikuks
„Musta pässiku ehk chaga kasutamine ulatub tagasi sajandite taha, olles olulisel kohal nii soome-ugri rahvaste kui ka Põhja-Ameerika põlisrahvaste igapäevaelus ja uskumustes. Meie läbi viidud rakendusuuring tõi esile chaga mitmekesised kasutusalad – meditsiinilised, rituaalsed ja olmelised – ning kinnitas paljude traditsiooniliste tarkuste tõepärasust tänapäeva teaduse valguses. Uuringu tulemused mitte ainult ei aita mõista chaga kultuurilist ja tervislikku tähendust, vaid pakuvad ka väärtuslikke võimalusi ettevõtetele nagu Shroomwell, toote arendamiseks ja turunduseks,“ ütles URALIC-keskuse juht Oliver Loode.
Uuringu läbiviimist on rahastatud Eesti maaelu arengukava LEADER meetme toel.