/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/30/16256730t1h9897.jpg)
Viimasel ajal on inimesed hakanud vähem tarbima suhkrurikkaid karastusjooke. See on suur võit rahvatervise jaoks, arvestades suhkrurohkete jookide kõrget riski tervisele.
Samas on karastusjookide tarbimine aja jooksul kasvanud. Tegelikult on need joogid nüüd regulaarselt tuvastatavad reovees. Sinna jõuavadki magusained, mille lagunemine looduses toimub aegalselt või ei toimu üldse.
Mida ütlevad uuringud karastusjookide sagedase tarbimise mõju kohta tervisele?
Mis muudab karastusjoogid magusaks?
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab vähendada vaba suhkru päevast tarbimist alla 10% kogu energiatarbimisest. Veelgi suurem kasu oleks, kui vähendada tarbimist alla 5% ehk umbes 25 grammi (kuus teelusikatäit) päevas.
Kuid enamik tavalisi karastusjooke sisaldab palju suhkrut. Näiteks sisaldab tavaline 335 milliliitri suurune purk Coca-Colat vähemalt seitse teelusikatäit suhkrut.
Dieetkarastusjoogid on loodud maitsema sarnaselt tavalistele karastusjookidele, kuid seda ilma suhkruta. Selle asemel sisaldavad dieetkarastusjoogid kunstlikke või looduslikke magusaineid. Kunstlikud magusained hõlmavad aspartaami, sahhariini ja sukraloosi. Looduslikud magusained hõlmavad steviat ja mungoa ekstrakti, mis pärinevad taimsetest allikatest.
Paljud kunstlikud magusained on palju magusamad kui suhkur, seega on vaja vähem, et saavutada sama magususe aste. Magusained jätavad ajule mulje, et tegemist on magusa värgiga.
Mida ütleb uurimus aspartaami kohta?
Toiduohutusasutused, sealhulgas USA-s ja Austraalias, peavad dieetkarastusjookides sisalduvaid kunstlikke magusaineid tarbimiseks ohutuks. Siiski on mõned teadlased väljendanud muret pikaajalise tarbimise riskide üle.
Inimestel, kes joovad regulaarselt dieetkarastusjooke, on suurem tõenäosus teatud ainevahetushaiguste, nagu diabeet ja südamehaigused, tekkeks kui neil, kes neid jooke ei tarbi. See seos leiti isegi pärast teiste toitumis- ja elustiilifaktorite (nagu füüsiline aktiivsus) arvestamist.
Aastal 2023 teatas WHO, et uuringud on leidnud, et aspartaam — dieetlimonaadide peamine magusaine — võib olla «inimestele tõenäoliselt kantserogeenne» ehk vähki tekitav.
Raportis rõhutati, et praegused teaduslikud tõendid ei ole piisavad, et olla kindel, et aspartaam võib suurendada vähiriski, ning rõhutati, et seda on pigem ohutu aeg-ajalt tarbida.
Kas dieetkarastusjoogid aitavad kaalu kontrolli all hoida?
Hoolimata sõnast «dieet» nimes, ei ole dieetjoogid kehakaalu kontrolliga eriti tugevalt seotud.
Aastal 2022 viis WHO läbi süstemaatilise ülevaate, kas kunstlike magusainete kasutamine on kasulik kehakaalu kontrolli all hoidmiseks.
Üldiselt viitasid randomiseeritud kontrolluuringud veidi suuremale kaalukaotusele inimestel, kes kasutasid kunstlikke magusaineid. Kuid vaatlusuuringud leidsid, et kõrge kunstlike magusainete tarbimine on seotud kõrgema kehamassiindeksi ja 76% suurema tõenäosusega rasvumisele.
Teisisõnu, kunstlikud magusained ei pruugi otseselt aidata kehakaalu kontrolli all hoida pikemas perspektiivis. Selle tulemusena soovitas WHO, et kunstlikke magusaineid ei peaks kasutama kehakaalu kontrollimiseks.
Mida teha põletiku ja hammaste probleemidega?
On olemas mõned esialgsed tõendid, et kunstlikud magusained võivad ärritada seedesüsteemi limaskesta, põhjustades põletikku ja suurendades kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, puhituste ja teiste ärritunud soole sündroomiga seotud sümptomite tõenäosust. Siiski on vaja rohkem uurimistööd.
Suured kogused dieetjooke on ühtlasi seostatud põletikulis maksahaigusega.
Dieetjookide tarbimine on seotud ka hammaste erosiooniga. Paljud karastusjoogid sisaldavad fosforhapet ja sidrunhapet, mis võivad kahjustada hambaemaili ja aidata kaasa hammaste erosioonile.
Mõõdukus on võtmetähtsusega
Nagu paljude toitumise aspektide puhul, on mõõdukus dieetkarastusjookidega oluline. Dieetjookide aeg-ajalt tarbimine ei ole tõenäoliselt tervisele kahjulik, kuid sagedane või liigne tarbimine võib pikemas perspektiivis suurendada terviseriske.
Parimad valikud vedeliku tarbimiseks on tavaline vesi, maitsevesi, gaseeritud vesi, taimeteed või piim.
Allikas: The Conversation