Pideva köha taga võib olla üllatav põhjus

Köha Foto: Shutterstock

​Krooniline köha on üks levinumaid põhjuseid arsti poole pöördumiseks, kusjuures kõige enam on mõjutatud keskealised naised. Uppsala ülikooli uued uuringud näitavad, et see seisund võib olla pärilik.

«Rohkem kui 10 protsenti elanikkonnast põeb kroonilist köha, mis toob kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi: elukvaliteedi langus, töövõime langus ja hääleprobleemid. Praegu on meie teadmised köha põhjustest ja parimatest ravimeetoditest ebapiisavad,» märgib Össur Ingi Emilsson, Uppsala ülikooli meditsiiniteaduste osakonna kopsu-, allergia- ja uneuuringute dotsent.

Üks uuring, mis põhines Rootsi tervishoiuregistri andmetel, näitas, et üks kuni kaks protsenti kogu Rootsi elanikkonnast otsis aastatel 2016–2018 abi kroonilise köha tõttu, tavaliselt esmatasandi arstiabis. Nendest inimestest oli enamikul pikaaegne köha. Esinemissagedus on kõige suurem naistel vanuses 40–60 aastat, kus umbes 21 000 naist otsis ravi nende kolme aasta jooksul. Töö on avaldatud ajakirjas PLOS ONE.

«Naised tunduvad üldiselt olevat köharefleksi suhtes tundlikumad. Minu jaoks oli üllatav, et ainult üks kuni kaks protsenti patsientidest otsivad abi, kui rohkem kui kümme protsenti on mõjutatud. Seda võib osaliselt seletada tõhusate ravimeetodite puudumisega. Samuti ilmnesid erinevused ravi puhul erinevates piirkondades, mis viitab sellele, et kroonilise köha uurimiseks ja raviks on vaja paremaid juhiseid,» ütleb Emilsson.

Teine sama uurimisrühma uuring, mis ilmus ajakirjas ERJ Open Research, andis vihje, miks osal inimestest tekib krooniline köha. Köha näib olevat ka pärilik nähtus. Põhja-Euroopa elanike uuringus, kus osales 7155 vanemat ja nende 8176 täiskasvanud last alates 20. eluaastast, leiti, et kui ühel vanemal on olnud krooniline kuiv köha, on nende järglastel üle 50 protsendi suurem tõenäosus kroonilise kuiva köha tekkeks. See seos oli sõltumatu muudest teguritest, nagu astma, sugu ja suitsetamine.

Sarnane seos leiti ka rögase köha puhul, kuid nendel juhtudel oli suitsetamine suurema mõjuga. Tulemused viitavad sellele, et kroonilisel köhal on geneetiline seos, nendib Emilsson.

Tuginedes uutele leidudele, asutakse uurima geneetilisi variante koostöös Islandi firmaga deCODE genetics, mis analüüsib inimgenoomi. Eesmärk on tuvastada, millised geenivariandid on seotud kroonilise köhaga.

«See võiks anda parema arusaama kroonilise köha esinemisest, mis võib lõppkokkuvõttes viia selle raskesti ravitava seisundi paremate ravimeetoditeni,» selgitab Emilsson.