/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/31/16257765t1hfda0.jpg)
Lähedase kaotus, näiteks pereliikme surm, võib kiirendada vananemist, viitab Columbia ülikooli Mailmani rahvatervise kooli ja Butleri Columbia vananemiskeskuse uus uuring, vahendab Eureka Alert.
AVASTUS ⟩ Vananemist kiirendab nukker asjaolu
Uuring näitas, et inimestel, kes kaotasid vanema, partneri, õe-venna või lapse, esines rohkem bioloogilise vananemise märke võrreldes nendega, kes selliseid kaotusi ei kogenud. Uuring avaldati ajakirjas JAMA Network Open.
Bioloogiline vananemine on rakkude, kudede ja organite funktsiooni järkjärguline langus, mis suurendab krooniliste haiguste riski. Teadlased mõõdavad seda vananemist DNA markerite, epigeneetiliste tähiste abil.
«Vähesed uuringud on uurinud, kuidas lähedase kaotus erinevates eluetappides mõjutab neid DNA markereid, eriti proovides, mis esindavad USA populatsiooni,» ütles uuringut juhtinud dr Allison Aiello, epidemioloogiaprofessor. «Meie uuring näitab tugevaid seoseid lähedaste kaotamise ja kiirema bioloogilise vananemise vahel USAs, alates lapsepõlvest kuni täiskasvanueani.»
Uuring viitab, et kaotuse mõju vananemisele võib olla märgatav juba enne keskiga.
Teadlased kasutasid andmeid riiklikust uuringust, mis algas 1994–95. Osalejaid jälgiti alates teismeeast kuni täiskasvanueani.
Uuringus vaadeldi kaotusi, mida kogeti lapsepõlves või noorukieas (kuni 18-aastased) ja täiskasvanueas (19–43-aastased). Arvesse võeti ka kaotuste arvu selle aja jooksul. Bioloogilise vananemise andmeid hinnati vere DNA metülatsiooni põhjal.
Ligi 40 protsendil osalejatest esines vähemalt üks kaotus täiskasvanueas vanuses 33–43. Vanemliku kaotuse esinemine oli sagedasem täiskasvanueas võrreldes lapsepõlve ja noorukieaga (27 protsenti versus kuus protsenti).
Inimestel, kes kogesid kahte või enamat kaotust, oli mitmete epigeneetiliste märkide järgi suurem bioloogiline vanus. Kahe või enama kaotuse kogemine täiskasvanueas oli tugevalt seotud bioloogilise vananemisega võrreldes ühe kaotusega ja oluliselt rohkem võrreldes sellega, kui kaotusi polnud.
«Lähedaste kaotuse ja terviseprobleemide seos elu jooksul on hästi teada,» märkis Aiello. «Kuid mõned eluetapid võivad olla tundlikumad kaotusega seotud terviseriskide suhtes ja kaotuste kuhjumine näib olevat oluline tegur.»
Näiteks vanema või õe-venna kaotus varases elus võib olla väga traumaatiline, põhjustades sageli vaimse tervise probleeme, kognitiivseid probleeme, kõrgemat südamehaiguste riski ja suuremat varajase surma tõenäosust. Lähedase pereliikme kaotus igas vanuses põhjustab terviseriske ja korduvad kaotused võivad suurendada südamehaiguste, suremuse ja dementsuse riske; mõju võib püsida ja muutuda nähtavaks veel tükk aega pärast sündmust.
Aiello ja tema kaasautorid rõhutavad, et kuigi kaotus võib avaldada igas vanuses pikka aega kestvat tervisemõju, võivad mõjud olla tõsisemad olulistel arenguperioodidel, nagu lapsepõlv või varajane täiskasvanuiga. «Me ei mõista veel täielikult, kuidas kaotus põhjustab halba tervist ja kõrgemat suremust, kuid bioloogiline vananemine võib olla üks mehhanisme, nagu meie uuringus viidatakse.» Tulevased uuringud peaksid ta sõnul keskenduma kahjude vähendamise võimalustele. Neile, kes kogevad kaotust, on oluline pakkuda ressursse toimetulemiseks ja trauma käsitlemiseks, rõhutab Aiello.