/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/30/15052630t1h7eb7.jpg)
Rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus on püsinud viimastel aastatel samal tasemel, kuid jätkuvalt väheneb kuni pooleaastaste laste osatähtsus, kes on olnud ainult rinnapiimatoidul, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.
TAI: väheneb imikute osatähtsus, kes on olnud ainult rinnapiimatoidul
2023. aastal sai rinnapiima kolmekuuselt 81 protsenti, pooleaastaselt 68 protsenti ja ühe aasta vanuselt 32 protsenti perearsti ja -õe jälgimisel olevast 10 763-st kuni üheaastastest lapsest. Rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus on püsinud samal tasemel alates 2016. aastast, kuid samal ajal väheneb ainult rinnapiima saavate laste osatähtsus.
«Kui veel 2020. aastal oli kuuendal elukuul üksnes rinnapiimatoidul viiendik imikutest, siis 2023. aastal sai ainult rinnapiima 16 protsenti imikutest,» kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Eva Anderson.
Ainult rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus on vähenenud kõikides jälgitavates vanuserühmades ehk ühenädalaste, ühe kuu vanuste, kolmekuuliste ja pooleaastaste seas. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on nii ühe nädala kui ühe elukuu vanuselt vaid rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus vähenenud 15 protsendipunkti – 2023. aastal oli osatähtsus vastavalt 78 ja 70 protsenti. Kolme elukuu vanuselt on vaid rinnapiimal 10 protsendipunkti ehk 2023. aastal oli neid 57 protsenti beebidest ja kuue elukuu vanuselt pea 26 protsendipunkti ehk 2023. aastal oli neid 16 protsenti imikutest. Kui enne Covid-kriisi olid üksnes rinnapiimaga toitmise näitajad stabiliseerunud, siis peale 2020. aastat on ainult rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus taas vähenema hakanud.
«Rinnapiimatoidul olnud imikute stabiilne tase püsib nende imikute arvelt, kes saavad rinnapiima lisaks piimasegu, tee, vee ja muu toidu kõrvale,» selgitas analüütik.
Maailma Terviseorganisatsiooni WHO (World Health Organization) soovitus on imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. Eestis kehtiva lapse tervise jälgimise juhendi järgi soovitavad lastearstid lisatoiduga harjutamist alustada juba enne kuuendat elukuud, sest mõned imikud võivad vajada eakohaseks arenguks ja kasvuks lisatoitu varem. Üldjuhul ei vaja terve ajaline laps enne kuuendat elukuud peale D-vitamiini teisi vedelikke ja lisaaineid.
Igal aastal on augustikuu esimesed seitse päeva üle maailma pühendatud imetamisele ja rinnapiimaga toitmisele, eesmärgiga rõhutada selle kasu nii lapse kui ema tervisele ja heaolule. Selle aasta teema on «Rinnaga toitmise tugi kõigile», mis keskendub ellujäämisele, tervisele ja heaolule ning ebavõrdsuse vähendamisele. Pöörates tähelepanu rinnapiimaga toitmise toetamise olulisusele varases sünnitusjärgses perioodis ning imetamisnõustamise teenuse kättesaadavusele erilise fookusega hädaolukordade ja kriiside korral. Investeeringud rinnaga toitmisesse leevendavad ebavõrdsust ühiskonnas ja toetavad emade ning laste tervist ja heaolu.
Andmed imikute rinnapiimaga toitmise kohta annavad ülevaate loomulikul toidul olevate laste osatähtsusest kuni aastaste laste seas. Tegemist on rahvusvahelise indikaatoriga, mida WHO peab vajalikuks jälgida. Imiku ja väikelaste toitmistavad esimesel kahel eluaastal mõjutavad otseselt lapse tervist ja arengut edaspidises elus. Väheneb oht ülekaalulisuse ja mitmete infektsioonide tekkeks imikueas ja varases lapsepõlves.