Need sümptomid viitavad emakakaelavähile

Emakakaelavähk on haigus, mida on võimalik ennetada vaktsineerimise ja regulaarse sõel­uuringu abil. Foto: Shutterstock

Emakakaela düsplaasia tavaliselt mingisuguseid vaevusi ei põhjusta ja avastatakse tänu Pap-testile.

Menstrueerivatel naistel on emakakaelavähi sagedasemateks sümptomiteks veritsused kahe menstruatsiooni vahelisel ajal. Ka väga suure vereeritusega menstruatsioonid, verejooksud emakast ja veritsemine peale suguühet võivad olla emakakaelavähi tunnusteks.

Harvemateks ja juba levinud kasvaja tunnusteks võivad olla urineerimis- ja defekatsioonihäired, neerupuudulikkus, edastab inimene.ee.

Millised on emakakaelavähi tekkepõhjused?

Emakakaelavähki võib vaadelda kui suguliselt levivat haigust. Kui naine pole kunagi olnud seksuaalvahekorras, on kaduvväike võimalus, et ta haigestub sellesse vähki. Seda saab seletada asjaoluga, et seksuaalvahekorra ajal on võimalik nakatuda inimese papilloomiviirusega (HPV), mis on oluliseks emakakaelavähi riskifaktoriks. On näidatud, et 90–100 protsenti neist vähkidest on seotud HPVga, kuid mitte iga papilloomiviirus ei kutsu esile vähi teket, vaid mõned kindlad tüved.

• Seega, mida varem on alustatud sugueluga ja mida rohkem on olnud seksuaalpartnereid, seda suurem on risk haigestuda emakakaelavähki.
• Sigarettide suitsetamine: arvatakse, et soodustab vähi teket, kuna kahjustab immuunsüsteemi.
• HIV-positiivsed ja teised langenud immuunsusega naised on samuti vastuvõtlikud emakakaelavähi tekkele.
• Emakakaelavähile eelneb nn. emakakaela düsplaasia (rakuline ja koeline väärmoodustumine), mis vähile soodsatel tingimustel areneb aeglaselt pahaloomuliseks kasvajaks.

Emakakaelavähk levib algul ümbritsevatele kudedele, lümfiteede kaudu vaagna lümfisõlmedele ja kõhuaorti ümbritsevatele lümfisõlmedele.

Võimalik on ka levik vereteede kaudu.