Loodi nädal aega mõjuv sääski peletav vahend

Eestis elab verd imevaid sääski mitukümmend liiki. Foto: Elmo Riig

Sääsed on kurikuulsad oma rolli tõttu raskete haiguste, sealhulgas malaaria, dengue-palaviku ja Zika viiruse levitamisel. Sääskede tõrjumiseks on kasutatud vahendeid nagu dietüültoluamiid (DEET), kuid läbimurre mikrobioloogias võib pakkuda kauakestvamat ja täiesti mittetoksilist alternatiivi.

Teadlased on muutnud tavalisi inimese nahabaktereid viisil, et need aitavad peletada sääski – tulemused on paljulubavad ja võivad muuta lähenemist sääsetõrjele, vahendab Interesting Engineering.

Sääski, eriti emaseid sääski, meelitab inimeste ja loomade eraldatava süsihappegaasi, kehasoojuse ja nahamikroobide toodetud lõhnade kombinatsiooni.

Nende hulgas on L-(+)-piimhape – ühend, mida teatud nahabakterid vabastavad ja mis on teadaolevalt sääski ligitõmbav. Staphylococcus epidermidis ja Corynebacterium amycolatum on kaks sellist bakterit, mis sääski ligi tõmbavad.

Murrangulises uuringus, mida juhtis professor Omar Akbari California ülikoolist San Diegos, on teadlased geneetiliselt mõjutanud neid baktereid tootma oluliselt vähem L-(+)-piimhapet. Idee oli luua nendest bakteritest versioon, mis vähendaks sääskede huvi vereimemise vastu, kui baktereid nahale kanda.

Uurimisrühm testis geneetiliselt muundatud S. epidermidis't ja C. amycolatum'it elusatel hiirtel. Need hiired kaeti kas looduslike või muudetud bakteritega ja seejärel jäeti nad sääskede meelevalda.

Tulemused olid silmapaistvad. Võrreldes looduslike bakteritega tõmbas muudetud S. epidermidis ligi umbes 50 protsenti vähem Aedes aegypti ja Anopheles gambiae sääski ning umbes 22 protsenti vähem Culex quinquefasciatus sääski.

Muudetud bakterid vähendasid sääseründeid kuni 64,4 protsenti kolme päeva möödumisel alates pealekandmisest ja mõju kestis kuni 11 päeva, märgiti pressiteates.

Hiirtele maandus vähem sääski, aga see polnud veel kõik. Need, kes siiski neile maandusid, hammustasid vaatamata nina ees olevale võimalusele muudetud bakteritega hiiri oluliselt harvemini. 

See viitab sellele, et muudetud bakterid võivad pakkuda kahekordset kasu: üks osa tõrjub sääski ja teine vähendab hammustuste tõenäosust.

Spetsiaalsed bakterid pakuvad üsna kaua kestvat lahendust, mille tõrjuv toime püsib üle nädala.

Uuring, mis hõlmas ka teadlasi Stanfordi ülikoolist, avaldati ajakirjas PNAS Nexus.