Rasva kogunemine kätesse võib kaasa tuua raske terviseprobleemi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Uued uuringud näitavad, et üle 50-aastastel võib käte rasva koguhulga mõõtmine aidata ennustada, millistel naistel ja meestel on suurem selgroomurdude oht, kirjutab Health. 

Uuring, mida esitleti mais Rootsis Stockholmis Euroopa Endokrinoloogia Kongressil, on esimene, mis tuvastas, et käte koostis – eriti nende rasvasisaldus – on seotud halva luukvaliteedi ja selgroo tugevusega.

Uuringu vanemautori Eva Kassi, endokrinoloogi ja Kreeka Ateena Riikliku ja Kapodistri ülikooli professori sõnul võivad leiud aidata paremini tuvastada kõrge riskiga inimesi ja anda inimestele veelgi rohkem võimalusi oma kehas oleva rasvasisaldusega toime tulla.

«See võib tähendada, et käe nahaalune rasv, mida saab hõlpsasti hinnata isegi lihtsa ja odava nahavoldi meetodiga, võib osutuda kasulikuks lülisamba luu kvaliteedi indeksiks, mis võib ennustada selgroolülide murdumise riski,» ütles Kassi.

Uuringu jaoks, mida ei ole veel eelretsenseeritud ajakirjas avaldatud, uurisid teadlased 115 inimest – 14 meest ja 101 naist – kellel ei olnud osteoporoosi ja kelle keskmine vanus oli 62 aastat, et määrata nende keharasv ja luude kvaliteet.

Lülisambamurrud – lülisamba selgroolüli murdumisel – on kõige levinumad luumurrud, mis on seotud osteoporoosiga – haigusega, mis põhjustab luumassi ja luude mineraaltiheduse vähenemist. Paljud inimesed ei tea, et neil on osteoporoos, mis nõrgestab luid.

Osalejate luu mineraalse tiheduse (BMD) skoori mõõdeti pildistamismeetodi abil, mida tuntakse kahe energiaga röntgenikiirguse absorptiomeetriana (DEXA); neile määrati ka trabekulaarse luu skoor (TBS), mis hindab luu kvaliteeti sõltumatult BMD-st.

Teadlased leidsid, et neil, kellel oli suurem kogus liigset keharasva – olenemata kehamassiindeksist (KMI) – oli selgroos madalam luu kvaliteet. See kehtis eriti vistseraalse rasva (rasv siseorganeid ümbritsevas keskosas) ja käte nahaaluse rasva kohta.

Seos käte rasva ja selgroo tugevuse vahel šokeeris teadlasi. «Üllatuslikult tuvastasime esimest korda, et käte koostis – eelkõige käte rasvamass – on negatiivselt seotud selgroolülide luude kvaliteedi ja tugevusega,» ütles Kassi pressiteates.

See ei ole esimene kord, kui rasvumist ja luude tervist uuritakse. Rasvumise ja selgroomurdude vahelist seost on varem uuritud.

Varem uskusid meditsiinitöötajad, et ülekaalulisus kaitseb selgroo tervist, ütles James S. Harrop, kes on neuroloogilise ja ortopeedilise kirurgia professor ning Philadelphia Thomas Jeffersoni ülikooli lülisamba ja perifeersete närvide kirurgia osakonna juhataja. Teooria oli see, et rasv aitas kaasa koormuse kandmisele.

Uuemad uuringud, sealhulgas uusim uuring, on selle mõtteviisiga vastuolus, eriti vistseraalse rasva mõjuga luude tervisele.

«Meie uuring leidis, et suurenenud vistseraalne rasv ja kõrgem androidi ja günoidide suhe (eelkõige õunakujulise kehaga inimestel) on samuti korrelatsioonis selgroo halva luukvaliteediga,» ütles Kassi.

Vistseraalne rasv, selgitas Kassi, on kogu keharasva hormonaalselt aktiivsem komponent. See toodab molekule, mida nimetatakse adipotsütokiinideks, mis provotseerivad madala astme põletikku, nii et suurenenud põletikuline staatus avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju luu üldisele kvaliteedile. Teised tõendid näitavad ka, et rasvas ja lihastes vabanevad molekulid võivad mõjutada osteoporoosi arengut.

Kuigi kaalulangetamine võib aidata kaasa luude tervisele, ei pruugi kaalulangetamine üksi osteoporoosi eest täielikult kaitsta, kuna mängus on ka muud geneetilised tegurid, ütles Harrop ajakirjale Health.