Loe, mis teeb mõnest inimesest sääsemagneti

Eestis elab verd imevaid sääski mitukümmend liiki. Foto: Elmo Riig

Sääsed kasutavad verejahil meelelisi vihjeid, nagu väljahingatav süsihappegaas, kehasoojus ja lõhn, et leida oma saak. Kui tundub, et sind hammustavad sääsed sagedamini kui teisi, ei pruugi see olla kujutluse vili, vahendab Phys.org.

Professor Sonja Swiger Texase A&M põllumajanduse ja eluteaduste kolledži entomoloogia osakonnast ning ennast sääsemagnetiks nimetav inimene, ütles, et on olemas teaduslikke tõendeid, et sääskedel on eelistused, kellele maanduda ja kellest kosutust saada.

Sääsed tuginevad sihtmärkide leidmisel peamiselt süsihappegaasile. Keha temperatuur ja lõhn mängivad samuti rolli, nii et kõik, mis neid tegureid muudab, võib muuta inimese sääskedele atraktiivsemaks või vähem atraktiivseks.

Swiger arutas mõningaid omadusi või tingimusi, mis uuringute põhjal sääski ligi meelitavad.

Veregrupp võib rolli mängida

Mitmed uuringud on näidanud, et sääsed eelistavad O-veregruppi. Swigeri sõnul ei tähenda see aga seda, et näljane sääsk võtaks seda rünnates arvesse.

Toit ja alkohol

Inimesed, kes on alkoholi tarvitanud, eritavad rohkem süsihappegaasi ja higistavad rohkem, mis näib sääski ligi meelitavat – võib-olla koos teiste tundmatute teguritega.

Swiger ütles, et toitumine võib samuti mõjutada sääskede käitumist, kuigi seda pole korralikult uuritud. Mõnikord väidetakse, et küüslauk ja vitamiin B aitavad sääski tõrjuda, kuid tõendid on piiratud.

Swigeri sõnul meelitavad banaanid ja muud kaaliumirikkad toidud sääski ligi, võib-olla seetõttu, et need suurendavad piimhappe tootmist kehas, mis aitab sääskedel ohvreid leida.

Samuti tõmbavad sääski ligi kehal olevate bakterite elutegevuse käigus toodetud ained.

Rasedus meelitab sääski

Rasedad tunduvad samuti rohkem sääski ligi meelitavat, peamiselt suurenenud süsihappegaasi väljahingamise tõttu. Raseduse viimases staadiumis hingavad naised välja umbes 21 protsenti suurema mahu kui need, kes pole rasedad.

Swiger ütles, et sellega kaasnevad ka teised füsioloogilised muutused, nagu kõrgem kehatemperatuur, mille tõttu suudavad sääsed rasedaid kergemini leida.

Mõnikord arenevad sääskedel aja jooksul spetsiifilisemad maitse-eelistused. Swiger ütles, et sääsed teatud piirkondades võivad harjuda konkreetsete lõhnadega ja hakata neid eelistama.

Sääskede eelistuste osas on veel palju avastamata. Swigeri sõnul tundub olevat olemas teisi geneetilisi eelsoodumusi, mis meelitavad sääski, kuid pilt pole täielikult selge.