/nginx/o/2024/08/02/16262318t1hd22a.jpg)
Kyushu ülikooli teadlased avastasid, et Jaapanis levitavad linnugripiviirust porikärbsed, keda peibutab roiskuv liha ja väljaheited. Uuring, mis avaldati ajakirjas Scientific Reports, toob esile linnugripi võimaliku uue levikutee ja rõhutab vajadust välja töötada meetmeid haiguse ennetamiseks ja kontrollimiseks kodulinnufarmides.
Alates 2020. aastast on linnugripp levinud kiiresti üle maailma, põhjustades miljonite metslindude surma ja üle poole miljardi kodulinnu hukkamist. Jaapanis, kus üksik nakkusjuhtum kodulinnufarmis nõuab kõigi lindude hukkamist, registreeriti 2022/2023 talvel rekordilised 326 linnugripi puhangut, mis tõi kaasa 17,7 miljoni linnu hukkamise, vahendab Kyushu ülikool.
Mõned linnugripi tüved on levinud ka imetajatele, sealhulgas lehmadele, kitsedele, koertele ja kassidele, ning alates märtsist on suurenenud juhtumid kodulindude ja piimatööstuse töötajate seas.
«On väga oluline mõista, kuidas viirus levib ja millised on selle võimalikud levikuteed, et kontrollida ja ennetada puhangute tekkimist,» selgitab Kyushu ülikooli põllumajandusteaduskonna dotsent Ryosuke Fujita.
Teadlased uurisid Izumi linna kurgede kolooniat Kagoshima prefektuuris. Talvel kogunevad piirkonnas tuhanded linnud – lindude tihe asustus soodustab nakkuste levikut. Talvel 2022/2023 suri kümnest tuhandest kurest 1600 linnugrippi.
Teadlaste huvi köitis raipemaias kärbseliik Calliphora nigribarbis, kuna selle isendid on aktiivsed ka talvel, linnugripi kõrghooajal.
Fujita ja tema kolleegid kogusid Izumi linnas lõksudega 648 porikärbest ja avastasid, et 14 kärbest kandsid linnugripiviirust. Enamik viiruspositiivseid kärbseid koguti kurgede koloonia lähedal asuvast kärbsepüügipunktist.
«Kuigi 14 kärbest võib tunduda väike arv, tähendab see 2,2 protsendi kärbeste seas viiruse esinemist, mis on suur protsent, võrreldes teiste putukate levitatavate haigustega,» selgitab Fujita.
Kärbsed võivad lennata vähemalt kaks kilomeetrit päevas, mistõttu on võimalik, et nad jõuavad lähedalasuvate kodulinnufarmide või metsloomapopulatsioonideni nelja kilomeetri raadiuses.
Teadlased ütlevad, et kärbsed võivad saastada pindu, toiduallikaid ja veekogusid, mille kaudu võivad nakatuda terved linnud. Jaapanis, kus farmides kasutatakse suletud süsteeme, võivad kärbeste tõrjemeetmed aidata kaitsta põllumehi tõsiste rahaliste kahjude eest.
Fujita ja tema kolleegid teevad nüüd koostööd valitsusega, et püüda kärbseid karantiinialadel kodulinnufarmide ümbruses, et leida lõplikke tõendeid kärbeste põhjustatud puhangute kohta. Lisaks arendavad nad uusi vahendeid, mis kasutavad tehisintellekti, et hinnata ja prognoosida võimalikku haigusriski.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)