Dementsuse riskitegureid juba lapsepõlvest alates vähendades võiks peaaegu poole võrra vähendada dementsusega elavate inimeste arvu, sedastasid maineka teadusajakirja Lancet eksperdid uues raportis dementsuse ennetamise, sekkumise ja hoolduse kohta.
Alzheimeri tekke põhjuste hulka lisati kaks uut tegurit
Lancetis toodi 2020. aastal välja dementsuse tekke 12 riskitegurit ja lisati nüüd Alzheimeri assotsiatsiooni rahvusvahelisel konverentsil veel kaks – kõrge kolesteroolitase pärast 40. eluaastat ja ravimata nägemislangus, vahendab Medical News Today.
Lanceti eksperdid väidavad, et valitsused peaksid prioriteediks seadma ulatuslikud meetmed nende riskide vähendamiseks, kuna sel oleks suur sotsiaalmajanduslik kasu dementsuse kasvu aeglustamisel kogu maailmas.
Alzheimeri assotsiatsiooni rahvusvahelisel konverentsil, mis toimus 28. juulist 1. augustini Philadelphias, esitleti Lanceti ekspertide soovitusi valitsustele, et aidata vähendada riski. Näiteks Inglismaal võiks nende hinnangul ulatuslike sekkumiste kaudu säästa ligi viis miljardit eurot.
Kurjajuured dementsuse taga
Lanceti komisjoni 2020. aasta raportis määratleti 12 riskitegurit, mis on seotud 40 protsendiga kõigist dementsuse juhtudest. Need on:
- alkoholi kuritarvitamine
- suitsetamine
- diabeet
- ülekaalulisus
- kõrge vererõhk
- õhusaaste
- ajukahjustus
- vähene füüsiline aktiivsus
- depressioon
- sotsiaalne isolatsioon
- kuulmislangus
- madal haridustase.
Uues raportis lisati nimekirja kõrge kolesteroolitase pärast 40. eluaastat ja nägemislangus, mis panustavad umbes üheksal protsendil kõigist dementsusjuhtudest haiguse tekkesse – seitsmel protsendil juhtudest kõrge kolesteroolitase ja kahel protsendil ravimata jääv nägemise oluline halvenemine.
Dementsus on üldnimetus mitmetele neurodegeneratiivsetele seisunditele, mille korral on mõjustatud mälu, suhtlemine ja infotöötluse protsessid. Levinuim dementsuse vorm on Alzheimer. Kuigi dementsuse tõenäosus suureneb vanusega, ei ole see normaalne vananemise osa.
Raportis märgitakse, et kiiresti vananeva maailma elanikkonna tõttu suureneb dementsusega inimeste arv 2050. aastaks hinnanguliselt kolm korda, tõustes 2019. aasta 57 miljonilt 153 miljonile.
Madalama sissetulekuga riikides põhjustab pikem eluiga dementsuse kasvu ning dementsuse majanduslik mõju kogu maailmas on hinnanguliselt üle ühe triljoni euro aastas.
Andrew Sommerlad, üks Lanceti komisjoni raporti autoritest ja Londoni ülikooli kolledži psühhiaatriaosakonna dotsent, ütles Medical News Todayle, et valitsused üle maailma vajavad laiaulatuslikku ja organiseeritud lähenemist, et võidelda järgmistel aastakümnetel dementsuse kasvu vastu.
«Paljusid teadaolevaid dementsuse riskitegureid saab mõjutada tervishoiu- ja valitsuste poliitika kaudu ning see on tõenäoliselt kõige tõhusam viis, kuidas toetada inimesi elustiilimuutuste tegemisel, mida nad muidu ise ei suudaks,» ütles Sommerlad.
Psühhiaater David Merrill lisas, et need riskitegurid tuleb rahvatervise ametnike poolt prioriteediks seada.
Sotsiaalne isolatsioon: oluline tegur dementsuse tekkes
USA peaarst Vivek H. Murthy on kirjeldanud praegust olukorda USAs kui «üksinduse epideemiat», mida süvendavad sotsiaalmeedia ja tehnoloogia.
Murthy seostas sotsiaalset isolatsiooni terviseprobleemidega nagu ainete kuritarvitamine ja ülekaalulisus.
Sotsiaalne isolatsioon on seotud lühema eluea ja vaimse tervise probleemidega. Sommerlad rõhutas, et sagedane sotsiaalne kontakt on oluline dementsuse riski vähendamiseks.
«On järjepidevaid tõendeid, et sagedasem sotsiaalne kontakt ja väiksem üksildustunne on seotud madalama dementsuse riskiga,» selgitas Sommerlad.
«See on tõenäoliselt seetõttu, et sotsiaalne kontakt on tõhus viis aju treenimiseks, et ehitada üles kognitiivne reserv või vastupanu dementsuse patoloogiale,» ütles ta.
Kuidas alkoholitarbimine aitab kaasa dementsuse tekkele?
Üha enam on tõendeid selle kohta, et igasugune alkoholitarbimine suurendab dementsuse riski ja muid terviseprobleeme. Sommerlad ütles, et alkoholi tarbimise vähendamine oleks positiivne suundumus dementsuse ennetamisel.
Merrill lisas, et igasugune rohke alkoholitarbimine, olgu see igapäevane või perioodiline liigtarbimine, on ajule vananedes kahjulik.