/nginx/o/2024/08/02/16262666t1h5764.jpg)
Kuumus nõuab igal aastal Euroopas, kus õhutemperatuur kerkib muust maailmast kiiremini, enam kui 175 000 inimelu, teatas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa haru neljapäeval.
WHO: kuumus nõuab igal aastal Euroopas umbes 175 000 inimelu
Jämedalt võttes umbes 489 000 kuuma ilmaga seotud surmajuhtumist, mille WHO on igal aastal ajavahemikus 2000 kuni 2019 registreerinud, jääb Euroopa osaks 36 protsenti ehk keskeltläbi 176 040 surmajuhtu, märkis organisatsioon.
WHO andmeil kerkib Euroopas õhusoe üleilmse keskmise määraga võrreldes umbes kaks korda kiiremini.
Organisatsiooni Euroopa regiooni kuulub 53 riiki, sealhulgas mitu Kesk-Aasias.
«Inimesed maksavad kõrgeimat hinda,» ütles WHO Euroopa piirkonna direktor Hans Kluge avalduses.
WHO hinnangul on kuumusega seotud suremus regioonis kerkinud kahe aastakümne jooksul 30 protsendi võrra.
Kluge sõnul mõjub äärmuslik õhutemperatuur negatiivselt kroonilistele haigustele, sealhulgas südameveresoonkonna, hingamisteede ja ajuvereringkonna haigustele, aga ka vaimsele tervisele ja diabeediga seotud haigustele.
Ta lisas, et liigne kuumus on suurim probleem vanuritele ning täiendav koormus rasedatele.
WHO märkis, et niinimetatud kuumastress, mis leiab aset tingimustes, kus inimkeha ei suuda enam hoida oma normaalset kehatemperatuuri, on peamine kliimaga seotud surma põhjus Euroopas.
Organisatsioon tõi murettekitavana esile, et suremus kuumuse tõttu kasvab lähiaastatel hüppeliselt ning seda tingib otseselt üleilmne kliimasoojenemine.
Kolm soojemat mõõdetud keskmise õhutemperatuuriga aastat Euroopas on kõik leidnud aset pärast 2020. aastat ning 10 soojemat alates 2007. aastast, lisas Kluge.