«Imetamine on naiste jaoks suures osas õpitav tegevus ja kõige suurem õpetaja on alati laps, kui ta sünnib,» räägib ITK naistekliiniku imetamisnõustaja Kärt Maalinn.
«Soovitan kindlasti juba raseduse ajal ettevalmistusi teha, näiteks omandada teadmisi, käies imetamisteemalistel perekooli loengutel, vesteldes oma ämmaemanda või imetamisnõustajaga, lugedes raamatuid või uurides teiste emade kogemusi,» ütleb imetamisnõustaja.
«Samuti tasub salvestada juba raseduse ajal imetamisnõustaja kontakt endale telefoni, et vajalik abi oleks kiiremini ja kergemini leitav,» lisab imetamisnõustaja ning väljendab muret selle üle, et Eestis on üksnes rinnaga toitmine langustrendis. Nimelt teatas Tervise Arengu Instituut augusti esimesel päeval, et täielikult rinnapiimal olevate laste arvu langust on märgata nii 1-nädalaste, 1-kuuste, 3-kuuste ka kui 6-kuuste laste seas. Näiteks mullu sai Eestis ainult rinnapiima 1-nädalaselt 78%, 1-kuuselt 70%, 3-kuuselt 57% ja pooleaastaselt 16%. Ideaalis peaks aga kuni kuue kuu vanune laps toituma üksnes rinnapiimast.
Ühiskond peab rinnaga toitmise vajadusele rohkem tähelepanu pöörama
Kärt Maalinn toob välja kolm põhjust, miks Eesti imetamisnõustajad peavad rinnaga toitmist vajalikuks.
Esiteks, imetamine on puhtalt lapse tervise huvides. «Rinnapiim sisaldab kõiki toitaineid, mida imik esimesel kuuel elukuul vajab. Lapse rinnaga toitmine annab loomuliku kaitse mitmete viiruste ja nakkushaiguste eest, aitab ennetada rasvumist ja toetab lapse kognitiivset arengut. Rinnapiima saavatel lastel on vähem kõrva-, seede- ja põiepõletikke ning vähem allergiaid, astmat ja südame-veresoonkonna haigusi. Imetamisel võib olla ka pikaajaline kasu, sest see vähendab lapse ülekaalulisuse ja rasvumise riski lapsepõlves ja noorukieas,» ütleb ta.