Toidutekkelised soolenakkused levivad eriti just suvel – mille vastu eksitakse?

E. coli bakter. Foto: Shutterstock

Suvi toob endaga kaasa mitte ainult päikesepaistet ja sooja ilma, vaid ka suurenenud riski haigestuda toidutekkelistesse soolenakkustesse. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein selgitab, miks just suvel soolenakkuste oht suureneb ja millised on peamised vead, mida inimesed teevad.

«Kõige sagedasemad bakteriaalsete soolenakkuste tekitajad on kampülobakter, salmonella, šigella, jersinia ja E. coli bakterid. Nende põhjustatud nakkustega kaasnevad päris ebameeldivaid sümptomid, nagu kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine ja palavik,» selgitab Epštein.

Epštein rõhutab, et peamine põhjus soolenakkuste suurenenud levikuks just suvel on seotud inimeste muutunud käitumisega. Õues grillimine ja söömine, piknikud ning toiduga koos maa- ja linnakodu vahel reisimine suurendavad riski rikkuda toiduhügieeni ja ohutult valmistamise reegleid.

Millised on spetsialisti sõnul peamised eksimused ja kuidas end kaitsta?

1. Toidu säilitamine valel temperatuuril

Soojas keskkonnas paljunevad bakterid kiiresti. Tihti jäetakse suviti toit liiga kauaks päikese kätte või isegi autosse soojenema. Soovitus: Kasuta toidu transportimisel termokotti. Jääelementidega varustatud termokott aitab hoiustada toidu temperatuuril +2 kuni +8 kraadi, tänu millele väheneb soolenakkustesse haigestumise tõenäosus märgatavalt.

2. Ebapiisav käte pesemine

Oluline on pesta käsi enne toidu valmistamist ja söömist, eriti välistingimustes. Soovitus: Kui lähed piknikule või mujale, kus käte pesemise võimalus puudub, siis võta kaasa käte desinfitseerimisvahend.

3. Toidu ristsaastumine

Sageli kasutatakse samu töövahendeid toore ja valmistoidu käsitlemisel, mis võib viia bakterite sattumisele kuumtöötlemist vajavalt toidult sellele, mis kuumtöötlust ei vaja. Soovitus: Võta grillimisele või piknikule kaasa eraldi lõikelauad ja noad toore liha ja valmistoidu jaoks. Kindlasti ära haki samal lõikelaual ja sama noaga toorest liha ja salatit. Kasuta toore liha ja grillitud liha jaoks ka erinevaid taldrikuid.

4. Liha ebapiisav küpsetamine

Vähe küpsetatud või grillitud liha võib sisaldada ohtlikke baktereid. Soovitus: Veendu, et liha oleks korralikult läbi küpsetatud. Võib kasutada lihatermomeetrit, et kontrollida liha sisetemperatuuri.

5. Aegunud toidu tarbimine

Oluline on jälgida toidu säilivusaega ja vältida kahtlase välimusega toidu söömist, eriti piknikul või välisüritustel. Soovitus: Kontrolli toiduainete säilivusaega enne piknikule minekut. Ära jätke kergesti riknevaid toite (nt majoneesiga salatid) päikese kätte seisma.

Epštein juhib tähelepanu ka reisimisega seotud ohtudele: «Eesti nakkushaiguste statistika näitab, et kui 2023. aastal oli 43 protsenti šigelloosi ja 13 protsenti salmonelloosi juhtudest seotud reisimisega, siis tänavu nakatuti reisidel rohkemgi: koguni 75 protsenti šigelloosi nakatumistest ning 21 protsenti salmonelloosi nakatumistest toimus reisidel. Reisil olles soovitan juua pudelivett, vältida tänavatoitu ja pesemata puuvilju ning jookides jää kasutamist. Isegi hammaste pesemisel kasutage pudelivett.»