/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/08/07/16274547t1h3a7e.jpg)
Plymouthi ülikooli ja Ühendkuningriigi Edge Hilli ülikooli teadlastest koosnev uurimisrühm viis läbi 5 eraldi analüüsi, et uurida, kui populaarsed on lauamängud autismispektri häirega (ASD) inimeste seas ja millist kogemust need pakuvad.
Leiti seos autismi ja lauamängude vahel
Nad leidsid, et lauamängude entusiastid on ASD-ga inimeste seas rohkem levinud: 1603 mängijat hõlmanud küsitluses oli seitse protsenti autistid, kuigi autistid moodustavad ligikaudu üks protsendi kogu elanikkonnast.
Edasistes intervjuudes ASD-ga inimestega leidsid teadlased, et need mängud aitavad leevendada sotsiaalset ärevust, mida autismiga inimestel esineb sagedamini kui kogu elanikkonnas.
«Me teame, et lauamängud on paljudele autismiga inimestele ohutu ja väärtuslik hobi,» ütleb psühholoog Gray Atherton Plymouthi ülikoolist. «See uuring näitas, miks see nii on, ja me tõesti tahame tulemusi kasutada tulevase töö tegemiseks.»
Mängitud mängud olid Codenames (meeskonnapõhine mäng, mis sisaldab sõnu ja vihjeid), Dixit (vihjete andmise mäng, mis sisaldab pilte) ja sotsiaalseid pettusmänge, nagu One Night Ultimate Werewolf ja Spyfall (mille idee on proovida varjata oma identiteeti teiste mängijate eest).
Autorid väidavad, et reeglid ja struktuur on mängijate jaoks nii stimuleerivad kui ka lohutavad, tuginedes intervjuudele autismidiagnoosiga lauamängijatega. Teadlaste arvates on see rohkem tõendeid selle kohta, kuidas autistlikud inimesed sukelduvad huvidesse, mis pakuvad saavutustunnet ja prognoositavust, kirjutab Science Alert.
«Lauamängud võivad olla autistlike inimeste jaoks nii väljakutse kui ka tugevus,» kirjutavad autorid artiklis.
Uurijad vaatlesid ka väikeseid autistlike inimeste gruppe, kui nad mängisid lauamänge üksikute seansside või aastate jooksul. Avastades sealjuures eeliseid, mis suurendavad mängijate iseseisvust ja enesekindlust ning aitasid luua sotsiaalseid suhteid – midagi, mis võib olla keeruline neile, kellel on ASD.
«Igaüks, kellel on autism, on ainulaadne ja me tahame tagada, et kõiki sekkumisi saaks vastavalt vajadusele kohandada,» ütleb Atherton.
Tulevikus soovivad teadlased üksikasjalikumalt uurida heaolu tõuget, mida lauamängud võivad autismiga inimestele pakkuda: need on struktureeritud ja prognoositavad ning aitavad tugevdada sotsiaalseid sidemeid täpselt määratletud raamistike kaudu.
«Samuti kasutame oma uurimistööd, et toetada olemasolevate mängude kohandamist autismiga inimestele, et muuta mäng veelgi kättesaadavamaks ja nauditavamaks,» ütleb esimene autor, psühholoog Liam Cross Plymouthi ülikoolist.
Uuring on avaldatud ajakirjades American Journal of Play ja Journal of Autism and Developmental Disorders.