Kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekt heitis valgust vähiravi kitsaskohtadele

Kopsuvähi projekti lõpuüritus. Foto: Teadus- ja ärilinnak Tehnopol

Sotsiaalministeeriumis toimus kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti lõpuüritus, kus arutati projekti tulemusi ja otsiti võimalusi kopsuvähi patsiendi teekonna paremaks korraldamiseks. Alates 2023. aasta jaanuarist kestnud projekt tõi esile olulised kitsaskohad ja pakkus välja lahendusi, mis hõlbustavad patsientide teekonda diagnoosieelsest ajast kuni ravi ja toimetulekuni. Kogutud andmete põhjal töötati välja lahendusettepanekud, mis aitavad parandada mitte ainult kopsuvähi, vaid ka teiste vähipatsientide ravi ja toimetulekut.

Töötoa avasõnades tänas terviseminister Riina Sikkut mahukas projektis osalejaid ja lisas, et sageli on teaduse ja tehnika viimase sõna kõrval sama oluline hea sõna, õigeaegne abikäsi või ka tunne, et pole oma vähivõitluses üksi. «Selleks ongi kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekt ellu kutsutud, et luubi all oleks vähipatsiendi teekond kui tervik. Et kas on asjatuid käänakuid või liiga konarlikke kohti sel teel ning mida sellest teiste vähipaikmete raviteekonnas õppida.»

Projekti käigus kaardistati kopsuvähi patsiendi teekond alates ennetamisest ja diagnoosieelsest perioodist kuni patsiendi surma või tervenemiseni, kasutades teenusedisaini metoodikat OneCustomer. Lõpuürituse töötubades keskenduti kahele peamisele arendusvajadusele: diagnoosi ootamise ja teatamise protsessi parandamisele ning infokeskkonna selguse suurendamisele. Uuringud näitasid, et diagnoosi ootamise periood on patsientidele eriti emotsionaalselt koormav, samas kui aktiivravi etapp on kõige paremini korraldatud. Muret tekitav on palliatiivravi kättesaadavuse ja kvaliteedi suur varieeruvus üle Eesti.

Projekti tulemused näitavad, et kopsuvähi patsiendid ja nende lähedased vajavad rohkem teavet ja tuge kogu haiguse teekonna vältel. Töötoas toodi välja vajadus täiendada tervishoiutöötajate väljaõpet, et nad suudaksid paremini halbu uudiseid edastada, ning rõhutati ühtse informatsiooniallika loomise olulisust. Samuti peeti oluliseks, et patsiendid saaksid diagnoosi ootamise ajal konkreetseid soovitusi elustiili muutmiseks ja et palliatiivravi peaks algama juba diagnoosi saamise hetkest.

Selle projekti eestvedaja, Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna arendusspetsialisti Paulin Jürjensi sõnul oli projekt edukas, kuna tõi kokku kõik olulised osapooled nii süsteemi otsustajate tasandilt, tervishoiust kui ka sotsiaalvaldkonnast ning näitas, kui tõhus saab olla avaliku- ja erasektori koostöö. «Projekti mõju suurendasid mahukas andmeanalüüs ja patsientide kaasatus, mida on sageli keeruline saavutada,» rõhutas Jürjens. Ta lisas, et sedalaadi projektid ühtivad ideaalselt Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat innovatsiooni.

Uuringu tulemusena defineeriti 15 peamist arendusvajadust, mis prioritiseeriti koostöös osapooltega vastavalt olulisusele ja teostatavusele. Kõrge mõjuga teemad, mida hinnati kiiremini lahendatavaks, olid diagnoosi teatamise protsessi inimkesksemaks muutmine, praktilise info pakkumine diagnoosi, ravi ja haigusega elamise kohta ning tervishoiutöötajate tegevuste ja protseduuride selgitamine patsiendile arusaadavalt. Samuti rõhutati vajadust vaadata üle patsiendi terviseandmete kaitsega seotud regulatsioonid ning juhtida paremini patsiendi ootusi uuringute ja diagnoosi ootamise ajal.

Tervisekassa raviteenuste osakonna juhataja Liis Kruus rõhutas, et Tehnopoli juhitud projekt annab hea stardipositsiooni teenusmudeliga jätkamisel. «Kiirendiprogrammi käigus arendame edasi ka kopsuvähi raviteekonda, et lühendada aega ja teekonda vähikahtlusest kasvajavastase ravi alguseni. See aitaks kaasa patsientide tulemuslikumale ravile ja paremale elulemusele. Kiirendi käigus töötatakse välja terviklik teenusmudel, alustatakse tervisetulemite ja teenuskogemuse mõõtmist ja võetakse kasutusele ravi tulemuslikkust toetav tasustamismeetod.»

Kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekti eestvedajateks olid sotsiaalministeerium, tervisekassa, ravimifirmad AstraZeneca, MSD, Pfizer ja Roche koos Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukonnaga. Projekti eesmärk oli töötada välja kopsuvähiga patsientide probleeme arvestavaid lahendusi, toetades tervises ja sotsiaalsüsteemis innovaatiliste lahenduste loomist.

Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 800 uut kopsuvähi haigusjuhtu aastas. Eesti vähitõrje tegevuskava 2030 visioon on vähendada vähki haigestumist, pikendada vähidiagnoosiga inimeste eluiga ja parandada nende elukvaliteeti. Projekti tulemuste lõplik raport valmib sügisel ja kogutud andmed jäävad kasutamiseks veel kolmeks aastaks, et võimaldada täiendavat andmeanalüüsi ja arendustegevust.

Skandinaavia ühe suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata kaasa maailmatasemel tehnoloogiaettevõtete tekkele ja kasvule Eestis ning toetada nende laienemist välisturgudele. Selleks pakutakse terviklikku lahendust ärikinnisvarast kuni vajaduspõhiste äriarendusteenusteni kolmes fookusvaldkonnas: teadmusmahukad tehnoloogiad, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia.