Koostöö Eesti ja Hollandi vahel annab lootust hapra luu haiguse raviks

Teadur Lidiia Zhytnik. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli ja Amsterdami Ülikooli Kliiniku teadlased teevad koostööd, et töötada välja uusi ravimeetodeid haruldase luid hapraks muutva haiguse vastu. Nii uue hiiremudeli loomisel kui ka geeniteraapia arendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme: senised tulemused annavad patsientidele lootust ja pakuvad uusi võimalusi haiguse paremaks raviks.

Eesti teadlased uurisid Eesti Teadusagentuuri rahastatud projekti «THOR-OI» kaudu 2021.–2024. aastal luu-uuringute ja geeniteraapia alal haruldasi luuhaigusi. Selle algatuse osana liitus 2021. aastal Amsterdami Ülikooli Kliinikuga Lidiia Zhytnik, kes tegi seal järeldoktorantuuri. Projekti eesmärk oli arendada ravimeetodeid ning luua rakulisi ja loomseid mudeleid haruldase haiguse osteogenesis imperfecta jaoks.

Geneetiline sidekoehaigus osteogenesis imperfecta on rahvakeeli tuntud ka kui habraste luude haigus. Tartu Ülikooli endine ortopeedilise genoomika teadur Dr. Lidiia Zhytnik sõnas, et haiguse põdejatel on justkui klaasluud. «Nad kannatavad geneetilisest defektist tingitud sagedaste luumurdude, luustiku deformatsiooni ja vähenenud kasvu ning muude terviseprobleemide all. Tüüpilised sümptomid on ka kuulmislangus, sinine kõvakest, liigeste lõtvus, haprad hambad, kardiovaskulaarsed ja kopsudega seotud probleemid. Kahjuks ei ole haigusele veel tõhusat ravi.»

Zhytniku sõnul puudus puudus seni usaldusväärne hiiremudel haiguse kergest vormist ehk osteogenesis imperfecta 1. tüübist. See mõjutab umbes kolmandikku kõigist selle haigusega patsientidest. «Puudujääk aeglustas uute ravimeetodite väljatöötamist. Projekti meeskond töötas edukalt välja uue hiiremudeli, mis jäljendab osteogenesis imperfecta kerget vormi. Sarnaselt selle haigusega inimestele on neil hiirtel haprad luud ja muud terviseprobleemid. Uus mudel võimaldab teadlastel paremini mõista, kuidas haigus mõjutab luid ja teisi organeid, ning testida uusi ravimeid,» selgitas ta.

Projekti käigus tehti edusamme ka geeniteraapias «klaasluude» uurimisel. Zhytnik selgitas, et skeleti kui kompleksse elundkonna ravimine on eriti keeruline ning osteogenesis imperfecta on põhjustatud paljudest geneetilistest defektidest, mistõttu tuleb igale patsiendile läheneda personaalselt. «Meeskond lõi patsientide nahast spetsiaalsed tüvirakud, mis suudavad kasvatada luid laborinõudes ja hiirtel. Spetsiaalse tehnika abil redigeeriti rakud geneetiliselt, et parandada osteogenesis imperfecta’t põhjustav defekt.»

Zhytniku hinnangul on projekt esimene samm soovitud lähenemise poole: parandatud tüvirakud võiks potentsiaalselt patsientidele tagasi viia, et toota tervet kollageeni. «Teine meetod hõlmab geenide otsest redigeerimist patsiendi kehas. Teadlased katsetasid tervisliku kollageeni geeni kohaletoimetamise spetsialiseeritud tehnoloogiat uutel osteogenesis imperfecta rakumudelitel, pakkudes uut lähenemist haiguse raviks.»

Projekt tähistab olulist sammu osteogenesis imperfecta vastu võitlemisel ning edendas koostööd Eesti, Hollandi, Vietnami, Indoneesia ja Ukraina vahel. «Uute mudelite arendamise, vajalike mehhanismide avastamise ja geeniteraapia edendamise kaudu on projekti käigus töötatud välja vajalikke meetodeid ning kogutud teadmisi tulevasteks uuringuteks ja raviks. Ühised jõupingutused ja koolitusalgatused lubavad kestvat mõju, pakkudes lootust neile, keda see keeruline haigus mõjutab,» rääkis Zhytnik.

Lidiia Zhytnik kaitses 2019. aastal Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas väitekirja «Inter- and intrafamilial diversity based on genotype and phenotype correlations of Osteogenesis Imperfecta».