Loe, milliste riikide lennukitega on kõige ohutum reisida

Kommertslennud muutuvad järjest turvalisemaks, kusjuures suremusrisk väheneb iga kümnendiga poole võrra. Foto: Unsplash

Paljude inimeste jaoks võib lennureisimine olla närvesööv kogemus, kuid neljapäeval avaldatud uuring näitab, et kommertslennud muutuvad järjest turvalisemaks, kusjuures suremusrisk väheneb iga kümnendiga poole võrra. See võib tunduda uskumatuna kontekstis, kus näiteks Boeingu lennukid õhus koost lagunevad.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (Massachusetts Institute of Technology ehk MIT) teadlaste uuringu järgi langes ülemaailmne suremusmäär ajavahemikul 2018–2022 ühe surmajuhtumini iga 13,7 miljoni pardalemineku kohta, mis on märkimisväärne paranemine, võrreldes ühe surmaga iga 7,9 miljoni pardalemineku kohta perioodil 2008–2017.

See on kaugel kommertslennunduse algusaegadest, mil aastatel 1968–1977 oli surmajuhtumite arv üks iga 350 000 pardalemineku kohta.

MITi professor ja uuringu kaasautor Arnold Barnett tõdes, et lennunduse turvalisus paraneb pidevalt, lisades, et surma tõenäosus jätkab vähenemist iga kümnendiga kaks korda.

Barnett võrdles seda suundumust Moore'i seadusega — kuulsa ennustusega, mille järgi Inteli asutaja Gordon Moore prognoosis, et kiipide arvutusvõimsus kahekordistub umbes iga 18 kuu tagant.

Aastatel 1978–1987 oli surmarisk üks iga 750 000 pardalemineku kohta; 1988–1997 oli see üks iga 1,3 miljoni ja 1998–2007 üks iga 2,7 miljoni pardalemineku kohta.

Viimane suur kommertslennuõnnetus USAs toimus 2009. aastal, kui Colgan Airi lend 3407 kukkus alla, surmates 50 inimest.

Barnett hoiatas siiski, et pidev edasiminek pole tagatud. Hiljutised peaaegu kokkupõrked USA lennuväljadel on jõudnud pealkirjadesse, samas kui föderaalsed uurijad on survestanud Boeingut, et selgitada, miks 737 MAX 9 lennukil tuli jaanuaris Alaskan Airlinesi lennu ajal ukseplokk lahti.

Pealkirjades esitatavad numbrid varjavad ka suuri ülemaailmseid erinevusi lennundusturvalisuses, kus uuring jagas riigid nende turvalisuse alusel kolme tasemesse.

Esimesse tasemesse kuuluvad USA, Euroopa Liidu riigid ja muud Euroopa riigid, sealhulgas Montenegro, Norra, Šveits ja Ühendkuningriik. Austraalia, Kanada, Hiina, Iisrael, Jaapan ja Uus-Meremaa lõpetavad selle grupi.

Teine tase koosneb riikidest, nagu Bahrein, Bosnia, Brasiilia, Brunei, Tšiili, Hongkong (eristatuna Hiinast), India, Jordaania, Kuveit, Malaisia, Mehhiko, Filipiinid, Katar, Singapur, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Korea, Taiwan, Tai, Türgi ja Araabia Ühendemiraadid.

Ülejäänud maailma riigid kuuluvad kolmandasse tasemesse. Kuigi nende riikide suremusrisk on palju suurem, on ka nende lennuõnnetuste arv pardaleminekute kohta ajavahemikul 2018–2022 umbes poole võrra vähenenud.

Allikas: ScienceAlert