/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2011/10/19/799302t1hea5c.jpg)
Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Andres Kraas möönis, et numbrid, mis kirjeldavad Eesti tööõnnetusi, on päris ehmatavad. Ainuüksi sel aastal on Eestis tööõnnetusi registreeritud 1015, millest surmaga on lõppenud neli.
Tööinspektsioon: surmaga lõppevate õnnetuste arv on Eestis väga suur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsustamisel on veel 172 juhtumi, millest viie surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud. Eelmise aasta samal perioodil oli registreeritud 1109 tööõnnetust, millest neli lõppes surmaga.
«Seega võib öelda, et käesoleval aastal õnnetuste arv on põhimõtteliselt sama või isegi veidi rohkem, kui täpsustamisel juhtumitest enamus siiski tööõnnetusteks osutuvad. Surmaga lõppenud õnnetuste osas on seis küll väga halb, sest esimese kolme kuuga üheksa võimalikku surmajuhtumit tööl on ikka väga palju,» nentis Kaas.
Mees tõi välja asjaolu, et nendes riikides, kus toimib tööõnnetuste kindlustussüsteem (näiteks Soomes), on tegemist pigem üle- kui alaraporteerimisega. «Kui raha on mängus, siis ei üritata enam tööõnnetusi varjata. Kuna Eestis seda ei ole, siis 2009. aasta andmete põhjal oli meie alaraporteeritus 2,6 korda. Varasematel aastatel oli see 2,4,» ütles Kaas.
«Üks suurimaid valdkondi, kus tööõnnetusi enim varjatakse, on ehitus, ehk siis küsitlusandmetest lähtudes registreeritakse meil ehituse tööõnnetusi 5-6 korda vähem,» lisas ta.
Õnnetus ei hüüa tulles
Tööõnnetuste vältimiseks tuleks igal tööandjal teha töökoha riskianalüüs, mida aga pole umbes veerand töökohtadest teinud. Lisaks tuleb kindlasti teha põhjalik analüüs pärast tööõnnetust, et selliseid olukordi hiljem vältida.
Samas ei ole tööõnnetuste ennetamine ainult tööandjate probleem, ka töötajad ise peavad palju aktiivsemad ja hoolsamad olema. Töötajad peaksid ise endale häid töötingimusi nõudma ning kindlasti kasutama isikukaitsevahendeid.
Rohkete õnnetuste üheks põhjuseks on Kaasi sõnul ka see, et veerand töötajatest ei pea kaitsevahendite kasutamist vajalikuks. Ta nentis, et tööõnnetuse või kutsehaiguse läbi ei kannata ainult see konkreetne töötaja, vaid ka tolle inimese pere.
Tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vähendamiseks tõi mees välja kolm olulist aspekti. Kindlasti tuleb läbi viia töökeskkonna riskianalüüs. Kui ettevõte ei oska seda täpselt teha, tuleks abi paluda tööinspektsiooni spetsialistidelt. Samuti on riskianalüüsi tegemiseks võimalik saada toetust.
«Kui on riskianalüüsid läbi viidud ja kui õnnetusi juhtub, siis tuleb ka neid analüüsida,» ütles Kaas.
Teise olulise asjana tõi spetsialist välja tervisekontrolli olulisuse - terviseriskid ei ohusta töölisi ainult tööstuses, vaid ka igal pool mujal muude eluvaldkondades.
Kolmas oluline ennetuslik meetod on isikukaitsevahendite kasutamise – sellele peaks mõtlema nii töötaja ise, aga ka tööandja, kui ta näeb, et töötaja ei kasuta vajalikke kaitsevahendeid.