Noorematel põlvkondadel on märkimisväärselt suurem vähirisk

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ameerika vähiliidu uus muret tekitav uuring näitas, et X-põlvkonnal ja millenniumlastel on suurem risk haigestuda mitut tüüpi vähki kui nende eelkäijatel. See on kooskõlas kasvava hulga tõenditega, mis näitavad, et mõned vähkkasvajad, nagu soole-, rinna- ja kõhunäärmevähk, on noorte seas üha sagedasemad.

Selles uues uuringus vaadeldi peaaegu 24 miljoni vähipatsiendi andmeid, mis koguti USA vähiregistritest 20 aasta jooksul alates 2000. aastast. Uurimisrühm sorteeris andmed vähi tüübi, soo ja sünnikohordi järgi. Samuti tegid nad statistilise korrigeerimise, et võtta arvesse asjaolu, et mida vanemaks te saate, seda suurem on tõenäosus vähki haigestuda.

Analüüsides 34 kõige sagedamini esineva vähi esinemissagedust (need, mille juhtumeid oli kahe aastakümne jooksul vähemalt 200 000), pakub uuring seni kõige kindlamaid tõendeid selle kohta, kui palju inimesi haigestub vähki ning millal ja miks nad haigestuvad.

Šokeerival kombel on 17 erinevat vähktõbe muutumas üha tavalisemaks analüüsitud nooremates kohortides. Näiteks 1990. aastal sündinud inimestel oli kaks kuni kolm korda suurem tõenäosus haigestuda peensoole-, kilpnäärme-, neeru- ja kõhunäärmevähki kui 1955. aastal sündinutel. Samuti leidsid nad, et hiljuti sündinud inimesed haigestuvad vähki nooremas eas. Igas vanuses ja kõigis vähivormides suurenes kõige rohkem alla 30-aastaste kõhunäärme ja peensoole vähki haigestumine.

Mõnel juhul, näiteks soolevähi puhul, on nooremate põlvkondade suurenenud esinemissagedus isegi vastupidiseks varasemate põlvkondade puhul täheldatud langustendentsi, mis viitab sellele, et varasemad rahvatervise eelised on nüüd kaduma läinud.

Niisiis, mis toimub? Miks on X-põlvkonnal ja millenniaalidel suurem tõenäosus teatud tüüpi vähki haigestuda kui nende vanemate ja vanavanemate põlvkondadel? Tõenäoliselt peitub vastus elustiili ja käitumise muutumises.

Kehv toitumine ja üha istuvam eluviis on kaks tõenäolist süüdlast.

17 tuvastatud vähist kümmet, nagu soole- ja rinnavähk, on seostatud rasvumisega. USAs, nagu paljudes teistes riikides, on ülekaalulisuse epideemia, mille määrad kasvavad aasta-aastalt. Üha enam on tõendeid selle kohta, et rasvumine lapsepõlves või varases täiskasvanueas võib suurendada teatud vähivormide riski. Seotud tegur, mis on tõenäoliselt oluline, on ülimalt töödeldud toiduainete tarbimise kasv. Neid on seostatud vähki haigestumisega. 

Uuringu autorid tõid selle konkreetse kohorti puhul esile maksa- ja söögitoruvähi suurenenud esinemissageduse põhjuse, eriti millenniumi naistel.

Samal ajal täheldasid nad meestel U-kujulist suundumust (see tähendab, et määr langes pärast esialgset haripunkti, seejärel hakkas uuesti tõusma) haigestuda Kaposi sarkoomi ja pärakuvähki. Need on kaks HIV-nakkusega seotud vähivormi.

Inimese papilloomiviiruse (HPV) nakatumine – sugulisel teel leviv viirus, mis teadaolevalt põhjustab emakakaelavähki – võib samuti olla pärakuvähi esinemissageduse suurenemise tegur. Hinnanguliselt on 90 protsenti anaalvähkidest põhjustatud HPV infektsioonist.

Huvitav on see, et erinevalt meeste pärakuvähi suundumusest täheldati uuringus emakakaelavähi riski järsku vähenemist naistel, kes sündisid 1990. aasta sünnikohordis – esimestena, keda vaktsineeriti HPV vastu. Kui HPV vaktsiinid esimest korda kasutusele võeti, anti neid ainult tüdrukutele, mis tähendab, et selle põlvkonna noored mehed ei ole kaitstud.

Kuigi mõningaid muutusi, mida teadlased vähi esinemissageduses täheldasid, võib seostada põlvkondade elustiili ja käitumise muutustega, ei saa nad arvesse võtta kõiki täheldatud muutusi. Nagu näiteks leukeemia sagenemist. Autorid märgivad, et vähktõve põhjuste mõistmiseks tuleb teha rohkem tööd. Ilma täielikult teadmata, miks need vähid muutuvad üha tavalisemaks, on raske võtta asjakohaseid meetmeid nende suundumuste ümberpööramiseks, kirjutab The Conversation.