UURING ⟩ Polügeense riskiskoori geenitest tõotab vähendada eesnäärmevähki suremust

Vähirakud. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Rootsi ja USA teadlaste tehtud uuring näitab võimalust oluliselt vähendada eesnäärmevähist tingitud surmajuhtumite arvu. Geneetilise riski hindamine võimaldab rakendada personaliseeritud ennetusstrateegiaid kõrgenenud riskitasemega meestele vähi ennetamiseks või õigeaegseks raviks.

Eesnäärmevähk on kõige sagedasem meestel esinev pahaloomuline kasvaja. Näiteks diagnoositakse Eestis igal aastal üle 1000 uue haigusjuhu ja eelmisel aastal suri haigusesse 216 meest.

Rootsi teadlaste tehtud uuring käsitles varajasest eesnäärmevähist tingitud surma riski kõrgema ja madalama geneetilise riskiga meeste vahel. Selles 19607 mehega hõlmatud kohortuuringus oli kõrgema geneetilise riskiga meestel kolm korda suurem risk varajase, nooremalt kui 75 aastaselt, esinenud surmade tekkeks. Hinnanguliselt oli 36 protsenti selle rühma surmadest ennetatavad ainuüksi tervisliku eluviisiga seotud valikute kaudu. Samuti alternatiivina, kui leiud olid seletatavad varasema avastamise ja raviga, saada optimaalset ravi. Varajasel avastamisel allub eesnäärmevähk hästi ravile.

Need leiud viitavad sellele, et uute ennetusstrateegiate rakendamine kõrgenenud geneetilise riskiga meestele võib oluliselt vähendada eesnäärmevähist tingitud varajaste surmajuhtumite arvu. Selleks on vajalik geneetilise riskitaseme hindamine personaliseeritud vähiennetuseks.

Uuringus kasutati paljude geenivariantide kogumõju arvutava DNA analüüsi ehk polügeense riskiskoori (PRS) arvutamist. Uuring kinnitab seega järjekordselt, et polügeensete riskiskooride arvutamine on oluline komponent vähi ennetuses ja varajases avastamises, mis aitab eesnäärmevähki suremust oluliselt vähendada.

Näiteks hiljutine Briti teadlaste tehtud uuring näitas, et kõrgeima riskiskooriga meeste jaoks on PRS eesnäärmevähi sõeluuringuks seni kasutatavast PSA vereanalüüsist parem vahend. See võimaldas avastada kolmandiku võrra rohkem vähijuhtumeid kui tavapärane PSA vereanalüüs.

Valdavalt mõõdetakse vereanalüüsiga praegu eesnäärmele iseloomuliku antigeeni (PSA) nimelise valgu taset. Samas on PSA-testil ka omad puudujäägid. Hinnanguliselt osutub kolmel juhul neljast PSA-testi tulemuse mõjul tekkinud eesnäärmevähi kahtlustus ekslikuks. Kõrgema geneetilise riskiga meeste seas eksis uus test eesnäärmevähi leidmisel tavapärasest PSA-testist vähem. Briti teadlaste uuring näitas ka, et üle pooltel kõrge geneetilise riskiga meeste puhul oli eesnäärmevähi esinemisel PSA test normis.

Nende uuringute keskne järeldus on seega, et meeste eesnäärmevähi geneetilise riski hindamine on vähi varajase avastamise uus oluline komponent. Eestis pakuvad eesnäärmevähi PRS-testi praegu erakliinikud ja laborid.