Ahvirõuged kuulutati ülemaailmseks tervishoiu hädaolukorraks: kui suurt ohtu haigus endast kujutab?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas Aafrikas levivad ahvirõuged ülemaailmseks tervishoiu hädaolukorraks. Foto: Shutterstock

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas Aafrikas levivad ahvirõuged ülemaailmseks tervishoiu hädaolukorraks, mis tähendab kõrgeimat võimalikku häiret seoses olukorra halvenemisega.

«Täna kogunes erakorraline komitee ja andis mulle teada, et nende arvates kujutab olukord endast rahvusvahelist rahvatervise hädaolukorda. Olen selle nõuandega nõustunud,» ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus pressikonverentsil.

Kui 2022. aastal kuulutati välja seoses ahvirõugetega rahvatervise hädaolukord, levis haiguse leebem tüvi klaad 2 ligi sajasse riiki. Toona oli rohkem kui 87 000 haigusjuhtu ning ligi 140 surmajuhtumit. Praegu levib aga surmavam klaad 1 tüvi, millele tekkis mullu septembris mutatsioonide tõttu uus alamtüvi klaad 1b, mida on eksperdid nimetanud seni kõige ohtlikumaks tüveks, vahendab BBC.

WHO juht ütles, et Kongo Demokraatlikus Vabariigis on nüüdseks tuvastatud üle 14 000 haigusjuhu ja surnud on 524 inimest, mida on rohkem kui kogu eelmisel aastal kokku.

M-rõugete puhang sai alguse Kongo Demokraatlikust Vabariigist, kus varem ahvirõugetena tuntud tõve viirus avastati inimesel esimest korda 1970. aastal. Nüüdseks on nakkus levinud ka teistesse Aafrika riikidesse, nagu Burundi, Kesk-Aafrika Vabariik, Keenia ja Rwanda.

Ahvirõugetesse on võimalik nakatuda lähedase kontakti korral ning see põhjustab gripitaolisi sümptomeid ning löövet nahal. Haigus nimetati inglise keeles ümber m-rõugeteks (monkeypox, mpox), et vältida nimetusest tulenevat stigmatiseerimist. Ahvirõuged said oma nime sellest, et viirus tuvastati 1958. aastal Taanis ahvidel, kuid haigust on leitud ka teistel loomadel, kõige sagedamini närilistel.

Milline on oht Eestile?

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Juta Varjas kinnitab, et Eestis hinnatakse praegu ohtu haiguse üldiseks levikuks madalaks. «Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul on Euroopa Liidus ja Euroopa majanduspiirkonnas nakatumise oht kogu elanikkonna jaoks endiselt madal ja kõrgemate riskirühmade seas mõõdukas (näiteks inimesed, kellel on mitu seksuaalpartnerit ja mehed, kes seksivad meestega).»

Eestis on kokku registreeritud 11 ahvirõugete juhtumit. Esimene haigestunu registreeriti 28. juunil 2022 ja viimane 4. septembril 2022. Uusi registreeritud juhte praegu lisandunud ei ole.

Ahvirõugete diagnoosimise laboratoorne võimekus on terviseametil olemas. Proove saavad analüüsimiseks saata nii perearstid kui ka haiglad. Olemas on ka vaktsiin riskigruppi kuuluvate isikute või kontaktijärgseks vaktsineerimiseks. Mis tähendab, et on olemas ettevalmistus reageerimaks, kui juhtumid peaksid esinema.

Varjas rõhutab, et iga nakkushaiguse puhul tuleb teada, kuidas see haigus levib. «Ahvirõuged levivad eelkõige tiheda kehalise kontakti kaudu haige inimesega või saastunud pindade vahendusel, samuti võib haigestuda, kui puututakse pikemaaegselt kokku haige inimese hingamisteedest pärinevate piiskadega. 2022. aasta puhang näitas, et eelkõige nakatusid riskeeriva seksuaalse käitumisega mehed (kellel oli palju seksuaalpartnereid ja mehed, kes seksivad meestega), kuid haigestusid ka nende kodused kontaktsed. Seega on haiguse leviku tõkestamisel oluline vältida kontakte haigega või saastunud pindadega. Haige hooldajad või tervishoiutöötajad peavad kandma kaitseriietust. Haigestunu peab olema isoleeritud ja juhul kui on vajalik liikuda, siis peab lööbega kehapiirkond olema kaetud ning kasutada kaitsemaski ja kindaid. Riskigruppi kuuluvad inimesed peavad kaaluma vaktsineerimist.»

Lisaks toob terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht välja, et puhangu või endeemilistesse piirkondadesse liikumisel tuleb vältida kontakte haigetega ning samuti loomadega, kes võivad olla viiruse loodusperemeheks. «Kuigi ühte kindlat loodusperemeest ei ole veel tuvastatud, on viirust leitud endeemiliste piirkondade mitmetelt loomaliikidelt, näiteks närilistelt.»

«Niisiis on nakkuse leviku tõkestamise eelduseks inimeste kohane käitumine. Eestis on võimalik riskigruppi kuuluvaid inimesi vaktsineerida. Lisaks tuleks haigestumise kahtlusel jääda koju ning võtta ühendust oma perearstiga, et haigestumine õigeaegselt diagnoositakse. Samuti peavad haige lähikontaktsed jälgima oma tervist. Haigete lähikontaktsete nõustamise ja juhendamisega tegeleb terviseamet, seega on oluline, et haigestumise asjaolude väljaselgitamisel ollakse meiega aus ja täpne, nii hoitakse ära haiguse levik.»

Terviseamet paneb südamele, et reisimisel tuleb alati tutvuda sihtriigi ohtudega ja arvestada reisi iseloomust tulenevate riskidega. Hoiatustega saab tutvuda välisministeeriumi kodulehel Reisi Targalt. Igalt reisilt tulles tuleb haigusnähtude ilmumisel olla tähelepanelik ja vajadusel võtta ühendust tervishoiutöötajaga.

Suuremat levikut oodata ei ole

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna viroloogia kaasprofessor Margus Varjaku sõnul peetakse ahvirõugeid üsna raskeks haiguseks, viiruse klaad 1 tüvi on ohtlikum variant ja seetõttu kuulutati välja ka hädaolukord. Suremus esimese tüve puhul võib olla kuni kümme protsenti. Aastal 2022 levis tüvi klaad 2, mis on ohutum, kuid teatud juhtudel võib selle surmaprotsent olla üks, tavaliselt on see aga väiksem.

Varjak on terviseametiga üksmeelel, et ahvirõugete levik Eestis ei ole praegu murettekitav, kuid tuleb arvestada globaliseerunud maailma paratamatusega, et inimeste reisimine võib kanda haigust laiali ja Aafrikast kaugemale.

Margus Varjak Foto: Erakogu

«Kui võtta paralleeli 2022. aasta puhanguga, kui levis tüvi kaks, siis tol hetkel, kui häiret lööma hakati, oli haigus Suurbritannias juba kanda kinnitanud. Praegusel juhul pole esimene tüvi Euroopasse levinud,» sõnab Varjak.

Kas ahvirõugete mutateerumine või haiguse muutumine võib aga ühel hetkel nakatumise kergemaks muuta? Varjak kinnitab, et nii see ei ole. «See haigus ei ole nii lihtne levima kui SARS-CoV-2. Nii kergelt ei tohiks ahvirõugete viirus muutuda, seda ohtu lähitulevikus ei ole. Kuna praegu on olemas vaktsiinid ja ravimid, siis isegi kui peaks väiksem puhang olema, siis saadakse sellega kiiresti hakkama.»

Miks on viimastel aastatel maailmas nii palju haigusi levimas?

Koroonaviiruse suur kahju ja kiire levik on meeles ilmselt igaühel. Kas maailm liigub tõepoolest sinna suunda, et aina rohkem haigusi hakkab endeemiliselt levima? Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna viroloogia kaasprofessori hinnangul on selle taga mitu põhjust.

«Esimene faktor on see, et reisimine, kaubavahetus ja turism on suurenenud. Teiseks võib välja tuua kliimamuutused, mille tõttu loomade levikuala muutub ja tihtipeale võivad loomad haigusi edasi kanda. Kolmandaks mõjutajaks on kriisid, nagu näiteks sõjad või põgenike laagrid, mis on viiruste levimise kasvulavaks. Tegelikult on kolme kuni viie aasta tagant erinevate viiruste puhanguid toimunud, näiteks gripiga on nii,» selgitab Varjak. Küll aga võib kliimamuutuste tulemusel ka meie laiuskraadil hakata levima haigused, mida varem siin ei olnud. Üheks haiguskandjaks võivad olla näiteks sääsed.

Varjak jagab enda kaitsemiseks mitmeid võimalusi. Peamiseks võimaluseks, kuidas end viiruse eest kaitsta, on mitte reisida viiruskolletesse. Haigestumise korral tuleb kindlasti pöörduda arsti poole. Muidugi jäävad kehtima tavalised hügieenisoovitused nagu kätepesu. Eraldi toob Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna viroloogia kaasprofessor välja, et tuleks vältida kokkupuudet loomade korjustega, mis võivad endas haigustekitajaid kanda. Seda tuleks igal juhul seletada ka lastele, kelle jaoks võib surnud loom või lind huvi pakkuda.