Selle levinud mineraali puudus lammutab teie DNAd mis kole

Pähklid, seemned, tumedad lehtköögiviljad ja tume šokolaad on kõik head magneesiumi allikad. Foto: Unsplash

Kui Sinu toidulauale satub ohtralt lehtköögivilju, tumedat šokolaadi, pähkleid ja ube, siis on magneesiumitase kehas tõenäoliselt piisav. Kuid kui toitumine jääb nende toiduainete puhul kasinaks, võiksid pöörata tähelepanu uuele silmiavavale uuringule, mis seob mineraalipuuduse DNA muutustega.

Lõuna-Austraalia ülikooli (University of South Australia ehk UniSA) teadlaste tehtud uuring, kus analüüsiti 172 keskealise täiskasvanu vereproove, leidis, et madala magneesiumitasemega inimestel oli ka kõrge tase aminohapet nimega homotsüsteiin. See aminohape on genotoksiline, mis tähendab, et see võib kahjustada inimese DNAd.

Uuring tõi esile ka positiivse seose kõrge magneesiumitaseme ning foolhappe ja B12-vitamiini taseme vahel veres.

«Uuring näitas otsest seost madala magneesiumitaseme (vähem kui 18 mg/L) ja suurenenud DNA kahjustuste vahel, isegi pärast soo ja vanuse arvesse võtmist,» selgitas UniSA molekulaarbioloog Dr. Permal Deo, kes on uuringu kaasautor.

«Mõõdeti magneesiumi, homotsüsteiini (Hcy), foolhappe ja B12-vitamiini taset veres, näidates pöördvõrdelist seost magneesiumi ja Hcy vahel ning positiivset seost magneesiumi, foolhappe ja B12-vitamiini vahel. See viitab sellele, et piisavalt kõrge magneesiumitase veres on oluline, et kaitsta meie geene homotsüsteiini põhjustatud toksilisuse eest, mis suureneb, kui foolhappe ja B12-vitamiini tase on madal,» lisas ta.

Teadlaste sõnul võib madala magneesiumitaseme ja kõrge homotsüsteiini kombinatsioon suurendada tõenäosust haigestuda seedetrakti haigustesse, mitmesse vähivormi, diabeeti ning Alzheimeri ja Parkinsoni tõvesse.

Uurimisrühm usub, et madala magneesiumitaseme kahjustav mõju tuleneb asjaolust, et see võib halvendada organismi võimet toota energiat ja toita rakke, mis omakorda võib kiirendada kudede vananemist. Magneesium, mis on inimkehas neljandana kõige enam esinev mineraal, on varem olnud seotud DNA ja RNA sünteesi tervislikkusega. Kuid teadlased märgivad, et magneesiumipuuduse mõju nende geneetiliste kandjate kahjustamisele ei ole varem täielikult uuritud.

Lisaks DNA-le avaldatavale mõjule on magneesium identifitseeritud kui lisafaktor enam kui 300 ensüümisüsteemis kehas, sealhulgas nendes, mis reguleerivad vererõhku, kontrollivad veresuhkru taset ja tagavad närvide korrektse funktsioneerimise. Eelmise aasta uuring Austraaliast seostas piisavat magneesiumitaset ka suurema aju mahuga.

«Kuigi teadlased kavatsevad tulevastes uuringutes kindlaks määrata optimaalse toidulise magneesiumikoguse,« ütleb Deo, «on madal päevane tarbimine alla 300 mg.» FDA soovitab aga täiskasvanutele vanuses üle 31 eluaasta 420 mg päevas. Seda kogust on üsna lihtne saada kas toidulisandite või toiduga. Näiteks annab 28,35 g röstitud kõrvitsaseemneid 156 mg magneesiumi, sama kogus chia-seemneid sisaldab 111 mg ja mandleid 80 mg. Spinat, india pähklid, maapähklid ja sojapiim on samuti magneesiumirikkad.

Uuring avaldati ajakirjas European Journal of Nutrition.

Allikad: Lõuna-Austraalia ülikool ja New Atlas