:format(webp)/nginx/o/2024/08/16/16293207t1h8fa3.jpg)
Enamik inimesi on teadlikud sellest, et emadus on piiratud bioloogilise kellaga – see on fakt, mis hoiab paljusid naisi öösiti üleval, suunab karjääri- ja suhtevalikuid ning annab suure panuse 819 miljoni dollari suurusesse kehavälise viljastamise ehk IFV tööstusesse.
Kuid ka küps isadus toob kaasa omad riskid ning uus uuring näitab, et Ühendriikides sünnib üha rohkem lapsi üle 50-aastastele isadele, mis tähendab, et üha enam lapsi võib nendest riskidest mõjutatud olla.
«Kuigi selle trendi põhjused pole täielikult selged,» märgivad Stanfordi ülikooli uroloog Albert Ha ja tema kolleegid, et sageli on selle põhjuseks meeste bioloogilise kella tähtsuse vähenemine ja soov saavutada enne pere loomist hariduslik ja rahaline stabiilsus.»
Autorid lisavad, et eelnevates uuringutes on esile toodud ka muutuvad soorollid, mis edendavad aktiivset vanemlikku osalust, rõhutades samas traditsioonilisi rolle, nagu mees leivateenijana.
Maailmas, kus tähelepanu on tavaliselt suunatud emale, on teadlased mures, et avalikkus pole teadlik nendest tagasihoidlikest, kuid märkimisväärsetest riskidest, mis on seotud kõrgema isa vanusega.
2018. aasta uuring tuvastas küpse isadusega seotud riskid, kasutades andmeid 2007. kuni 2016. aastani enam kui 40 miljoni elussünni kohta USAs.
Andmed näitasid, et üle 35-aastastel isadel sündinud lastel oli suurem risk ebasoodsate tulemuste tekkeks, nagu madal sünnikaal, krambid ja hingamisprobleemid vahetult pärast sündi.
Mida vanem oli isa, seda suurem oli risk – 45-aastase või vanema mehe puhul oli tema lapsel 14 protsenti suurem tõenäosus sündida enneaegselt ja 50-aastase või vanema mehe puhul oli tema lapsel 28 protsenti suurem risk sattuda vastsündinute intensiivravi osakonda.
Ha ja tema kolleegid analüüsisid rohkem kui 46 miljonit elussündi, mis registreeriti USAs aastatel 2011–2022. Nende nn ristlõikeuuring toob esile, et nende USA perede osakaal, keda need riskid mõjutavad, suureneb, kuna üha enam mehi otsustab vanemas eas isaduse kasuks.
Keskmine isadusvanus tõusis 2011. aasta 30,8 aastalt 2022. aastaks 32,1 aastani ning 50-aastaste või vanemate isade osakaal sündides tõusis 1,1 protsendilt 2011. aastal 1,3 protsendini 2022. aastal. See on väike, kuid märkimisväärne tõus.
Ha ja tema kolleegid kirjutavad, et hiljutised sotsiaal-majanduslikud ja demograafilised trendid on nihutanud pereloomise ajakava USAs, kus paljud paarid lükkavad vanemaks saamist aina edasi.
Iga kümneaastase isadusvanuse tõusuga suurenes tõenäosus, et sünnituseks kasutati abistavat reproduktiivtehnoloogiat (assisted reproductive technology ehk ART). Samuti suurenes esmasünnitajate osakaal ja enneaegse sünni ning madala sünnikaalu risk võrreldes 30–39-aastaste isadega.
Autorid rõhutavad, et isadusvanus mõjutab viljakust, raseduse kulgu ja lapse tervist. Vanusega seotud seisundid, nagu erektsioonihäired ja hüpogonadism, vähendavad isade viljakust, samas kui vanemaealised mehed kogevad vähenenud seemnevedeliku mahtu, liikuvust ja morfoloogiat.
Uuringud on seostanud vanemaealiste isade sperma kvaliteedi langusega, mis tähendab, et need geneetilised osad, mis moodustavad poole lapse DNAst, on tõenäolisemalt mõjutatud DNA fragmentatsioonist, kromosoomide arvulistest kõrvalekalletest, uutest mutatsioonidest ja epigeneetilistest muutustest.
Kokkuvõttes võib vanemaealiste meeste puhul kogunevate muutuste hulk suurendada riski autismi, pediaatriliste vähkide, akondroplaasia ja skisofreenia tekkeks, vähendada ARTi edu tõenäosust ja suurendada perinataalsete tüsistuste riski.
Uuring ei leidnud märkimisväärseid erinevusi imikute soolises jaotuses vastavalt isa vanusele, välja arvatud 70-aastaste ja vanemate isade puhul, kellel oli suurem tõenäosus saada tüdruk.
Lõppkokkuvõttes rõhutab uuring vajadust parema teadlikkuse järele küpse isaduse riskidest ja jätkuvateks uuringuteks, mis selgitavad selle ühiskondliku nihke põhjuseid.
Allikad: JAMA Network Open ja ScienceAlert
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)