Kliinikujuht: seadusandlus ei reguleeri piisavalt suurõnnetuste aegset koostööd

Andrus Remmelgas. Foto: kaader Reporter.ee videost

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) anestesioloogiakliiniku juhataja Andrus Remmelgas ütles täna Tallinnas toimunud erakorralise meditsiini kevadkonverentsil, et konarlik seadusandlus halvendab haiglate valmisolekut kriisideks.

«Me võime öelda, et me oleme valmis, aga samas väga paljuski me ei ole valmis,» vahendab Reporter.ee Remmelgase sõnu. «Kindlasti annab valmisolekut lihvida ja paremaks muuta.»

«Puuduseks on meil valmisoleku poole pealt natukene konarlik seadusandlus, mis ei reguleeri korralikult erinevate organisatsioonide vahelist koostööd. Ja teine probleem on igasugused ülesanded haiglatele valmisolekuks, tegutsemaks kriisi- või katastroofisituatsioonis, mis võiks tulla mitte ainult ülesandena, vaid koos rahaga, mida me kahjuks peame nentima, et praegusel hetkel ei ole,» rääkis Remmelgas.

Ka Eesti erakorralise meditsiini arstide seltsi juhatuse esimees Ago Kõrgvee nentis, et valmisolek kriisiolukordadeks võiks parem olla. «Tavasituatsiooniks on Eesti tervishoid, kiirabi, haiglad, erakorraline meditsiin tunduvalt paremini valmis kui ei kunagi varem. Teine on olukord siis, kui me peaksime käituma suurõnnetuse tingimustes, kus on palju kannatanuid, kus on mastaap hoopis teine ja me peame kaasama oluliselt enam reserve. Selleks me täna tõenäoliselt siiski valmis ei ole,» arvas Kõrgvee.

2011. aastal osutati PERHi erakorralise meditsiini osakonnas arstiabi 79 009 patsiendile, mis teeb ligi 220 patsienti ööpäevas. Kiirabiosakonna kuus Harjumaal asuvat brigaadi teenindasid 15 433 kutset, reanimobiili osakonna kaks brigaadi sõitsid välja 1528 korral, millest 127 juhul kasutati lennutransporti.