Šveitsi teadlased tuvastasid, kuidas luuakse ajus mälestusi

Kuidas talletatakse mälestusi? Foto: Shutterstock

Ajakirjas Science avaldatud uuring näitab, et mälestusi salvestatakse ajus mitme nn koopiana. Nende koopiate säilivusaeg on erinev, need muutuvad aja jooksul ja võivad mõnikord ka kaduda, vahendab Baseli ülikool.

Mälestuste moodustamine võimaldab õppida minevikust ja kasutada õpitut uutes olukordades õigesti reageerimiseks. Kuna maailm meie ümber pidevalt muutub, ei saa mälu olla lihtsalt staatiline arhiiv. See peab olema dünaamiline, aja jooksul muutuma ja kohanema, et aidata meil tulevikku paremini prognoosida ja teha õigeid otsuseid.

Professor Flavio Donato juhitud uurimisrühm Šveitsis asuvast Baseli ülikoolist kasutas hiirmudeleid, et uurida, kuidas mälestusi ajus säilitatakse ja kuidas need elu jooksul muutuvad. Nad leidsid, et hipokampuses, mille vastutusalas on kogemustest õppimine, salvestatakse üksik sündmus paralleelselt vähemalt kolme erineva neuronirühma mälukoopiatena. Need neuronirühmad tekivad loote arengu eri etappides.

Mälukoopiad ilmuvad ja kaovad ning muutuvad aja jooksul. Varem arenenud neuronid vastutavad mälestuse pikaajalise säilimise eest. Kuigi nende mälukoopia on alguses nõrk, muutub see aja jooksul tugevamaks. Hiljem arenenud neuronite loodud mälukoopia on alguses väga tugev, kuid hääbub aja jooksul. Vahepealsel ajal arenenud neuronid loovad stabiilsema mälukoopia.

Mälukoopia kasutamine seotud ka sellega, kui kergesti saab mälestust muuta või uut luua. Lühikese aja jooksul pärast omandamist säilitatavad mälestused võivad olla muudetavad ja ümberkirjutatavad, samas kui pikema aja möödudes aktiveeritakse varem arenenud neuronid, kuid nende abil talletatud mälestusi on raskem muuta.

Donato uurimisrühm näitas, et spetsiifiliste mälukoopiate aktiveerimine võib oluliselt mõjutada, kuidas mälestusi meenutame, muudame ja kasutame. See dünaamiline mälusüsteem peegeldab aju plastsust ja selle tohutut mälumahtu.

Teadlased loodavad, et mälestuste kodeerimise ja muutmise mehhanismide mõistmine võib tulevikus aidata leevendada patoloogiliselt häirivaid mälestusi või tuua tagasi need, mida peeti kadunuks.