/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/21/14913293t1h1c71.jpg)
Alzheimeri tõbi ei pruugi olla peamiselt ajuhaigus. Uus teooria viitab sellele, et see on autoimmuunne seisund, kirjutab The Conversation.
Alzheimeri tõbi ei pruugi üldse olla ajuhaigus
Alzheimeri tõvele ravi otsimine on muutumas üha konkurentsitihedamaks ja vaidlusi tekitavaks otsinguks ning viimastel aastatel on toimunud mitmeid olulisi läbirääkimisi.
2022. aasta juulis teatas ajakiri Science, et mainekas ajakirjas Nature avaldatud 2006. aasta oluline uurimistöö, milles tuvastati Alzheimeri tõve põhjustajaks ajuvalgu alatüüp, mida nimetatakse beeta-amüloidiks, võis põhineda väljamõeldud andmetel.
Aasta varem, 2021. aasta juunis, kiitis USA Toidu- ja Ravimiamet heaks aducanumabi, antikehade sihtmärgiks oleva beeta-amüloidi, Alzheimeri tõve raviks, kuigi selle kasutamist toetavad andmed olid puudulikud ja vastuolulised. Mõned arstid usuvad, et aducanumabi poleks kunagi pidanud heaks kiitma, samas kui teised väidavad, et sellele tuleks anda võimalus.
Teadlased on aastaid keskendunud sellele, et leida uusi Alzheimeri tõve ravimeetodeid, takistades selle salapärase valgu, mida nimetatakse beeta-amüloidiks, aju kahjustavate tükkide moodustumist. Tegelikult on teadlased isegi ignoreerinud muid võimalikke seletusi.
Kahjuks ei ole see pühendumus ebanormaalsete valgukogumite uurimisele muutunud kasulikuks ravi leidmisel. Vajadus uue Alzheimeri tõvega seotud mõtteviisi järele on ajuteaduses esile kerkimas.
Keemiaprofessor ja Toronto Ülikooli ülikooli tervisevõrgustiku Krembili uurimisinstituudi direktori Donald Weaveri laboris töötatakse välja uut Alzheimeri tõve teooriat. «Viimase 30 aasta uurimistöö põhjal ei pea me Alzheimeri tõbe enam peamiselt ajuhaiguseks. Pigem usume, et Alzheimeri tõbi on peamiselt aju immuunsüsteemi häire,» arvab Weaver.
Immuunsüsteem, mida leidub igas keha organis, on rakkude ja molekulide kogum, mis toimivad harmoonias, et aidata parandada vigastusi ja kaitsta võõraste sissetungijate eest. Kui inimene komistab ja kukub, aitab immuunsüsteem kahjustatud kudesid parandada. Kui keegi kogeb viirus- või bakteriaalset infektsiooni, aitab immuunsüsteem nende mikroobide sissetungijate vastu võidelda.
Täpselt samad protsessid toimuvad ka ajus. Peatrauma korral hakkab aju immuunsüsteem end parandama. Kui ajus leidub baktereid, on immuunsüsteem olemas, et võidelda.
«Usume, et beeta-amüloid ei ole ebanormaalselt toodetud valk, vaid pigem tavaliselt esinev molekul, mis on osa aju immuunsüsteemist. See peaks seal olema. Kui tekib ajutrauma või kui ajus leidub baktereid, on beeta-amüloid aju tervikliku immuunvastuse võtmetegur. Ja siit probleem algab.»
Nii bakterite membraane kui ka ajurakkude membraane moodustavate rasvamolekulide silmatorkavate sarnasuste tõttu ei suuda beeta-amüloid teha vahet sissetungivate bakterite ja peremees-ajurakkude vahel ning ründab ekslikult just neid ajurakke, mida ta peaks kaitsma.
See toob kaasa ajurakkude funktsiooni kroonilise progresseeruva kaotuse, mis lõpuks kulmineerub dementsusega – kõik sellepärast, et meie keha immuunsüsteem ei suuda baktereid ja ajurakke eristada.
Kui Alzheimeri tõbe peetakse aju immuunsüsteemi valesti suunatud rünnakuks just sellele elundile, mida see peaks kaitsma, ilmneb see autoimmuunhaigusena. On olemas mitut tüüpi autoimmuunhaigusi, nagu reumatoidartriit, mille puhul autoantikehad mängivad haiguse arengus üliolulist rolli ja mille puhul steroididel põhinevad ravimeetodid võivad olla tõhusad. Kuid need ravimeetodid ei tööta Alzheimeri tõve vastu.
Aju on väga eriline ja omanäoline organ, mida peetakse universumi kõige keerulisemaks struktuuriks. «Meie Alzheimeri tõve mudelis aitab beeta-amüloid kaitsta ja tugevdada meie immuunsüsteemi, kuid kahjuks mängib see keskset rolli ka autoimmuunprotsessis, mis meie arvates võib viia Alzheimeri tõve tekkeni.»
«Kuigi autoimmuunhaiguste ravis tavapäraselt kasutatavad ravimid ei pruugi Alzheimeri tõve vastu töötada, usume kindlalt, et aju muude immuunsüsteemi reguleerivate radade sihtimine viib meid haiguse uute ja tõhusate raviviiside juurde,» sõnab Weaver.
Muud teooriad haiguse kohta
Lisaks sellele Alzheimeri tõve autoimmuunse teooriale hakkavad ilmnema ka paljud teised uued ja mitmekesised teooriad. Näiteks usuvad mõned teadlased, et Alzheimeri tõbi on pisikeste rakustruktuuride haigus, mida nimetatakse mitokondriteks – iga ajuraku energiavabrikuteks.
Mõned väidavad, et see on konkreetse ajuinfektsiooni lõpptulemus, kusjuures sageli soovitatakse süüdlaseks suust pärit baktereid. Teised aga viitavad sellele, et haigus võib tuleneda metallide, võib-olla tsingi, vase või raua, ebanormaalsest käitlemisest ajus.
«Rõõmustav on näha uut mõtlemist sellele igivanale haigusele. Dementsus mõjutab praegu üle 50 miljoni inimese kogu maailmas, uus diagnoos tehakse iga kolme sekundi järel. Sageli ei suuda Alzheimeri tõvega inimesed ära tunda oma lapsi ega isegi üle 50-aastast abikaasat.»