Uuring pakub potentsiaalset lahendust ühele levinumale mikrotoitainete puudusele – vitamiini B12 defitsiidile. Rohkem kui miljardil inimesel maailmas esineb selle olulise vitamiini madal tase, mis seab keskkonnale suured väljakutsed, kuna vitamiini B12 tarbimiseks (2,4 µg päevas) tuginetakse peamiselt liha- ja piimatoodetele.
Kuigi Spirulina, sinivetikas (Arthrospira platensis), on välja pakutud kui tervislikum ja jätkusuutlikum liha ja piima alternatiiv, ei ole traditsiooniline Spirulina olnud elujõuline valik oma pseudo-vitamiini B12 sisalduse tõttu, mis pole inimestele bioloogiliselt kättesaadav. See on takistanud Spirulina potentsiaali lahendada vitamiini B12 puudujääke ja asendada täielikult veiseliha inimeste toidulaual.
Rahvusvaheline teadlaste meeskond Reichmani ülikoolist, loodusvarade ja maateaduste ülikoolist, Ruppini akadeemilisest keskusest, Taani tehnoloogia instituudist ja Islandi uurimisasutusest MATIS soovis selle probleemi lahendada sootuks uue lähenemisega.
Uuringus kasutati Islandil asuva VAXA Technologiesi arendatud biotehnoloogilist süsteemi, mille keskmes olid insenertehnilised komponendid, energiasisendid ja biomassi koostis. Süsteem rakendab nn footonhaldust (muudetakse valgustustingimusi, ing. k. photonic management), et suurendada aktiivse vitamiini B12 tootmist Spirulinas koos teiste bioaktiivsete ühenditega, millel on antioksüdantsed, põletikuvastased ja immuunsust tõstvad omadused.
See uuenduslik lähenemine võimaldas toota süsinikuneutraalset ja toitvat biomassi, mis sisaldas bioloogiliselt aktiivset vitamiini B12 tasemel, mis on võrreldav veiselihaga (1,64 µg/100 g Spirulinas võrreldes 0,7–1,5 μg/100 g veiselihas).
Dr Tzachor selgitab, et uuringu tulemused näitavad, et fotosünteetiliselt kontrollitud Spirulina võib toota soovitud tasemel aktiivset vitamiini B12, pakkudes jätkusuutlikku alternatiivi traditsioonilistele loomsetele toiduallikatele.
Uuring käsitleb ka tootmise laiendamise stsenaariume, millel võiksid olla üleilmsetele toitumiharjumustele potentsiaalselt märkimisväärsed tagajärjed. Elektri ümberjaotamisega rasketööstuselt biotehnoloogiatele võiks Island toota aastas 277 950 tonni Spirulina biomassi. Selline toodang vastab umbes 4555 grammi aktiivse vitamiini B12 tootmisele aastas, mis kataks soovitusliku päevase tarbimisvajaduse (recommended dietary allowance ehk RDA) enam kui 13,8 miljonile 1–3-aastasele lapsele. Ambitsioonikamad stsenaariumid viitavad potentsiaalile rahuldada RDA (Recommended Dietary Allowance – soovituslik doos) enam kui 26,5 miljonile 1–3-aastasele lapsele ja enam kui 50 miljonile 0–6-kuulisele lapsele.
See läbimurre tähistab olulist sammu globaalse vitamiini B12 puuduse lahendamise suunas, vähendades sõltuvust keskkonda koormavast liha- ja piimatoodete tootmisest.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/08/21/16305246t1h18eb.jpg)