/nginx/o/2024/08/22/16306115t1h74e6.jpg)
Tänu huvitavale ilmingule, mida nimetatakse alateadlikuks valikuliseks tähelepanuks, on aju õppinud teie nina ignoreerima. Nina on silmapaistev ja võib nägemist takistada, kuid närvisüsteem filtreerib selle vaateväljast nutikalt välja, kirjutab The Conversationis Ben Baumgardt, Bristoli ülikooli vanemlektor.
Saate siiski oma nina kaeda. Sulgege üks silm või vaadake vasakule, paremale või alla ja see ilmub nähtavale.
Vaatamata sellele, et aju pingutab kõvasti, et nina ei segaks nägemist, ei maksa olulist osa kehast tähelepanuta jätta. Nina uurimine võib aidata diagnoosida väliseid nahahaigusi ja samuti sisehaigusi.
Kuigi aknel on mitmeid vorme, on Acne vulgaris kõige levinum ja see mõjutab sageli nina.
See nahahaigus tekib õli eritavate pisikeste näärmete ummistumisest, mille tulemuseks on avatud ja suletud komedoonid. Avatud komedoonid näevad välja nagu väikesed tumedad täpid, samas kui suletud komedoonid on valged ja tekivad siis, kui poorid on täielikult ummistunud. Ummistunud poorid võivad muutuda ka suuremateks punnideks, mis võivad muutuda põletikuliseks, täis mäda, ning isegi nahka armistada.
Rosaatsea välimus on erinev. See on põletikuline nahahaigus, mis põhjustab erüteemi ehk nahapunetust – kõige sagedamini üle nina ja põskede. Rosaatsea on praegu ravimatu, kuid seda saab hallata, sageli pikaajalise raviga. Rosaatseaga patsientidel võib sageli tekkida lööve, paapulid ja pustulid, mis meenutavad aknet. Neil on ka nähtavad veresooned, mis ilmuvad peenikeste punaste või lillakate joontena üle nina ja põskede.
Mõnel juhul võib rosaatsea põhjustada nina naha kasvamist ja paksenemist. Seda seisundit nimetatakse rinofüümiks ja see võib sarnaselt teiste nähtavate nahahaigustega põhjustada põhjalikke muutusi välimuses ja tõsiselt mõjutada haigete enesehinnangut.
Nii akne vulgaris kui ka rosaatsea on seotud erinevate riskitegurite ja terviseseisunditega, kuigi mõned seosed on tugevamad kui teised. Rosaatsea puhul on nimekirjas kõrge vererõhk ja kolesterool, diabeet ja reumatoidartriit.
Sarkoidoos on põletikuline haigus, mis võib mõjutada kõiki keha kudesid, kuigi peamiselt kopse ja lümfisõlmi. Seisund võib tekitada sinakaid või lillakaid lööbeid, eriti jäsemetel, kus nahk on tavaliselt jahedam. See hõlmab aga ka kõrvu, sõrmi ja varbaid ning loomulikult nina. Kui sarkoidoos mõjutab nina, tuntakse seda Lupus pernio nime all, kuigi nimi on eksitav, sest seisund ei ole sama, mis autoimmuunhaigus luupus.
Tavaline luupus on täiesti erinev seisund, mille korral keha ründab oma kudesid. Selle nimi pärineb ladinakeelsest sõnast «hunt» ja see pärineb keskajast. Sellega seotud nahalööve meenutab väidetavalt hundi hammustust.
Kui luupus, mitte sarkoidoos, mõjutab nahka, tekitab see «liblika lööbe», mis levib üle põskede ja ninasilla. Lööve võib sarnaneda rosaatseaga.
Tegelikult tuntakse luupust kui «suurt jäljendajat», kuna sellel on paljude erinevate haigustega sarnased sümptomid.
Närimist kontrolliva ja näole tunde andva kolmiknärvi kahjustus mõjutab tundlikkust. Kui kahjustatud on ninasõõrmeid ümbritsevat nahapiirkonda varustavad väiksemad närviharud, siis märkab patsient, et nahk muutub tuimaks või seal torgib nagu nõeltega, nii et tekib soov seda kratsida või pigistada. Korduv nahakahjustus võib põhjustada haavandite tekkimist ninasõõrmete ümber.
See seisund erineb dermatillomaaniast, kui psühholoogiline sund paneb nahka nokkima või kratsima.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)