Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kanada teadlased: «Poissmeeste elulõpp on pigem morn – abielluge!» (1)

Copy
Hiljutine uuring leidis, et abielus mehed vananevad kaks korda suurema tõenäosusega optimaalselt võrreldes mitte kunagi abiellunud meestega.
Hiljutine uuring leidis, et abielus mehed vananevad kaks korda suurema tõenäosusega optimaalselt võrreldes mitte kunagi abiellunud meestega. Foto: Pixabay

Hiljutine uuring, mis jälgis üle 7 000 keskealise ja vanema kanadalast ligikaudu kolme aasta jooksul, leidis, et abielus mehed või uuringu käigus abiellunud mehed vananevad kaks korda suurema tõenäosusega optimaalselt võrreldes mitte kunagi abiellunud meestega.

Naiste puhul olid need, kes polnud kunagi abiellunud, kaks korda suurema tõenäosusega optimaalses vananemisseisundis võrreldes nende vastajatega, kes uuringu käigus leseks jäid või lahutasid. Abielus naised ei erinenud optimaalse vananemise osas oluliselt kunagi abiellunud naistest.

«Vähe on teada abielu trajektooride ja edukalt vananemise seostest vanemas eas. Meie eesmärk oli uurida, kas erinevad abielulised trajektoorid on seotud füüsilise tervise ja heaoluga ning kas need seosed erinevad meeste ja naiste puhul,» selgitab Mabel Ho, Toronto Ülikooli Factor-Inwentashi Sotsiaaltöö teaduskonna ja Elukäigu ja Vananemise Instituudi hiljutine doktorant.

Teadlased määratlesid optimaalse vananemise kui tõsistest füüsilistest, kognitiivsetest, vaimsetest või emotsionaalsetest seisunditest vaba olekut, mis takistaksid igapäevaseid tegevusi, samuti kõrget enesehinnangut õnne, hea füüsilise ja vaimse tervise osas. Uuringu valim piirdus 40% osalejatega, keda peeti uuringu alguses edukalt vananevaks.

«Varasemad uuringud on näidanud, et abielu on seotud paremate tervisetulemustega nii meeste kui naiste puhul, samas kui mitte kunagi abiellunud meestel on üldiselt halvimad tervisetulemused,» selgitas David Burnes, Toronto Ülikooli Factor-Inwentashi Sotsiaaltöö teaduskonna professor. «Võib olla, et abielus inimesed innustavad teineteist omaks võtma või säilitama positiivseid tervisekäitumisi, näiteks suitsetamisest loobumist või regulaarset treeningut.»

Vanemad täiskasvanud, kes ei olnud sotsiaalselt isoleeritud, säilitasid tõenäolisemalt optimaalse tervise vanemas eas. Need, kes olid regulaarselt kontaktis sugulaste, sõprade ja naabritega, vananesid tõenäolisemalt optimaalselt võrreldes sotsiaalselt isoleeritud eakatega.

«Sotsiaalne seotus teistega on oluline, eriti vanemas eas. Regulaarne kontakt sugulaste, sõprade ja naabritega võib aidata vanematel täiskasvanutel tunda end ühendatuna, vähendada üksildustunnet ja parandada üldist heaolu,» väitis Eleanor Pullenayegum, haigla The Hospital for Sick Children (SickKids) vanemteadur ja Toronto Ülikooli professor.

Uuring leidis ka, et elustiilifaktorid, nagu tervisliku kehakaalu säilitamine, füüsiliselt aktiivne olemine, unetuse puudumine ja mittesuitsetamine, olid olulised optimaalse tervise säilitamisel vanemas eas.

«Tervisliku elustiili säilitamine on ülimalt oluline, olenemata meie vanusest. Näiteks pole kunagi liiga hilja suitsetamisest loobuda,» kinnitas uuringu juhtiv autor Esme Fuller-Thomson, Elukäigu ja Vananemise Instituudi direktor ja Toronto Ülikooli Factor-Inwentashi Sotsiaaltöö teaduskonna professor. Uuringus olid endised suitsetajad palju tõenäolisemalt optimaalselt vananevad kui need, kes jätkasid suitsetamist.

Uuring rõhutab, kui oluline on mõista vananemise soospetsiifilisi erinevusi, et saaksime paremini toetada vanemaid mehi ja naisi, et nad jätkaksid õitsengut hilisemas elus. Tulemused võivad aidata arendada programme ja teenuseid, et kaasata ja toetada eakaid, eriti neid, kes pole kunagi abiellunud või on hilisemas elus kogenud leseks jäämist, lahutust või lahkuminekut.

Uuring pealkirjaga «The association between trajectories of marital status and successful aging varies by sex: Findings from the Canadian Longitudinal Study on Aging (CLSA)» avaldati (ehk maakeeli: Seos perekonnaseisu ja eduka vananemise trajektooride vahel on sooti erinev: Kanada pikisuunalise vananemisuuringu tulemused) sel nädalal ajakirjas International Social Work.

Uuring kasutab pikisuunalisi andmeid Kanada vananemise longitudinaaluuringu (Canadian Longitudinal Study on Aging ehk CLSA) baasaine ja esimese järelainete laine (2011–2015 ja 2015–2018) kohta, et uurida tegureid, mis on seotud edukalt vananemisega. CLSA hõlmas 7641 vastajat, kes olid 60-aastased või vanemad teises uuringulaines ja suurepärase tervise juures andmete kogumise baasaine ajal.

Allikad: Toronto Ülikool ja Medical Xpress

Tagasi üles