SALAKAVAL PFAS ⟩ Kolm toimingut aitavad end kaitsta levinud ohtlike ainete eest

Millisest materjalist on tehtud argiselt kasutatav pann? Foto: Shutterstock

Argine kokkupuude keskkonnas levivate «igaveste kemikaalidega» võib põhjustada potentsiaalselt erinevaid terviseprobleeme. Eesti Vee-ettevõtete Liidu kommunikatsioonijuht Marit Karjus kirjutab, kuidas end nende ohtlike ainete eest kaitsta.

PFASid ehk perfluoroalküülkemikaalid on suur kemikaalide rühm, mida on laialdaselt toodetud juba alates 1950. aastate keskpaigast. PFASe kasutatakse erinevates tööstusharudes ja tarbekaupades. Need kemikaalid on tuntud oma veekindlate, rasvavastaste ja kuumuskindlate omaduste poolest, mistõttu leidub neid paljudes igapäevastes toodetes – kööginõud, riided, toidupakendid ja isegi kosmeetika. Seega, igaüks meist puutub pidevalt kokku PFASidega, ise sellest tihti teadlik olemata.

Kus neid leidub?

Esmakordselt arendati neid kemikaale välja 1940. aastatel, kui teadlased otsisid uusi ja innovaatilisi materjale, mis suudaksid pakkuda erakordset vastupidavust nii kuumusele, keemilistele mõjudele kui ka veele. Selle tulemuseks olid PFASid, mille keemiline struktuur koosneb tugevatest süsinik-fluori sidemetest, mis annavad neile nende unikaalsed omadused.

Üks varasemaid ja tuntuimaid PFASide alarühma kuuluvatest ainetest on polütetrafluoroetüleen ehk PTFE, mida kasutatakse teflonkattega nõude tootmisel. Teflon leidis kiiresti kasutust mitte ainult kööginõudes, kus see muutis toiduvalmistamise lihtsamaks, pakkudes mittekleepuvat pinda, vaid ka paljudes teistes tööstusharudes. Näiteks kasutatakse teflonit ka kaablite isolatsioonis ja autode kütusesüsteemides.

Teised PFASide alarühmad, nagu perfluorooktaansulfonaat (PFOS) ja perfluorooktaanhape (PFOA) on kasutusel näiteks vee- ja plekikindlates tekstiilikaitseainetes ning tulekustutusvahtudes.

Seega PFASe leidub kõikjal meie ümber ja me puutume nendega pidevalt kokku oma igapäevaelus.

PFASe võivad sisaldada näiteks:

• mittekleepuvad köögitarvikud: teflonpannid ja muud mitte-kleepuvad köögitarbed, mis on kaetud spetsiaalse kattega;
• vee- ja plekikindlad kangad: vihmajoped, vaipkatted, pehme mööbel ja madratsid;
• toidupakendid: kiirtoidu ja mugavustoidu pakendid, nagu burgerimähised, popcorni pakendid ja pitsakarbid;
• kosmeetika ja isikliku hügieeni tooted: veekindlad ripsmetušid ja huulepulgad;
• puhastusvahendid ja poleerimisained: vaipade puhastusvahendid ja poleerimisained;
• vettpidavad membraanid: Gore-Texi märgisega niiskuse ja tuulekaitsega riided ja tooted;
• auto- ja põrandavahad: pinna läike parandamiseks ja kaitsmiseks mõeldud auto- ja põrandahooldustooted.

Miks on PFASid probleemiks?

Kuigi PFASid on oma kasulike omaduste tõttu laialdaselt kasutusel, siis kahjuks on nende kemikaalide pikaajaline stabiilsus osutunud ka nende suurimaks probleemiks. PFASid ei lagune looduses kergesti, nad võivad püsida keskkonnas aastakümneid või isegi kauem. Seetõttu nimetatakse neid tihti ka «igavesteks kemikaalideks». Kuna aga PFASid ei lagune kiiresti ja püsivad pikka aega keskkonnas, siis satuvad nad lõpuks pinnasesse, veekogudesse ja sealt edasi juba toiduahelasse. Selle tulemusena on PFASid muutunud ülemaailmseks keskkonnaprobleemiks, mille mõju ulatub nii loodusliku keskkonna kui ka inimeste terviseni.

Kui PFASid levivad pinnasesse ja vette, siis võivad need sattuda lõpuks ka meie joogivette. Erinevad uuringud on aga näidanud, et need kemikaalid võivad koguneda ka inimkehasse. PFASide kogunemine inimkehasse võib aga põhjustada juba erinevaid terviseprobleeme.

Kuidas PFASid tervist mõjutavad?

PFASid on kemikaalid, mis võivad kumuleeruda inimorganismis aja jooksul, põhjustades potentsiaalselt mitmesuguseid terviseprobleeme. Teadlased on leidnud, et nende kemikaalide pikaajaline kokkupuude on seotud mitme tõsise tervisemõjuga, mis võivad avalduda alles pärast aastatepikkust akumulatsiooni kehas.

Üks peamisi terviseprobleeme, mis on seotud PFASidega, on nende mõju hormonaalsüsteemile. PFASid võivad häirida endokriinsüsteemi, mis reguleerib hormoonide tootmist ja tasakaalu organismis. Näiteks on uuringud näidanud, et PFASid võivad mõjutada kilpnäärme talitlust, põhjustades kilpnäärmehaigusi. Samuti võivad need kemikaalid häirida reproduktiivhormoonide tasakaalu, mis võib kaasa tuua viljakusprobleeme nii meestel kui naistel, samuti võib see mõjutada loote arengut raseduse ajal.

Lisaks hormonaalsetele häiretele on PFASid seotud südame-veresoonkonna haigustega. Teadlased on leidnud seose PFASide ja kõrgema kolesteroolitaseme vahel, mis on oluline riskitegur südamehaiguste tekkeks. Samuti on täheldatud PFASide mõju immuunsüsteemile, kus need võivad nõrgestada keha võimet võidelda nakkustega.

Pikaajaline kokkupuude teatud PFASidega võib olla seotud suurenenud riskiga haigestuda teatud vähivormidesse, sealhulgas neeru- ja munandivähki. Kuigi täpne mehhanism, kuidas PFASid soodustavad vähkkasvajate teket, pole veel täielikult selge, on see siiski piisav põhjus, et muretseda nende kemikaalide võimaliku mõju pärast.

Lisaks on PFASidel ka üldisemad tervisemõjud, mis hõlmavad maksakahjustusi ja kehakaalu regulatsiooni häireid. Samuti on leitud, et PFASid võivad mõjutada ainevahetust, soodustades rasvumist ja metaboolseid häireid.

Kuidas saame end PFASide eest kaitsta?

Kuigi PFAS-ide täielik vältimine võib olla keeruline või suisa võimatu, siis on mõned viisid, kuidas saame vähendada nendega kokkupuudet.

• Vali tooted, mis ei sisalda PFASe. Näiteks eelista kööginõusid, mis ei ole kaetud tefloniga (eelista roostevabast terasest või malmist nõusid), ja riideid, mis ei ole kemikaalidega töödeldud (veekindlad).
• Väldi toidupakendeid, mis võivad sisaldada PFASe, nagu näiteks kiirtoidupakendid ja popkornikottide sisemused. Ära kuumuta toitu nendes pakendites ja võta toiduained nendest võimalikult ruttu välja.
• Jälgi ja uuri toodete ja nende koostisosade kohta, et teha teadlikke valikuid.

PFASid on meie igapäevaelus laialdaselt levinud, kuid nende pikaajaline püsivus ja võimalikud terviseriskid muudavad need murettekitavaks. Teadlikkus ja teadlikud valikud aitavad vähendada kokkupuudet nende «igaveste kemikaalidega» ning kaitsta meie tervist ja keskkonda.