TOHOH ⟩ Vaimne töö tekitab valu ja piina – miks seda siis tehakse?

Uus uuring kinnitab, et mõtlemine võib tõepoolest kurnav olla. Foto: Unsplash

Paljudele meist on tuttav tunne, mis tekib, kui püüame lahendada keerulist matemaatikaülesannet, kaaluda otsuse plusse ja miinuseid või aru saada keerulisest ajarännakut käsitlevast filmist. Uus uuring kinnitab, et mõtlemine võib tõepoolest olla kurnav.

Hollandis Radboudi ülikoolis tehtud metauuringu tulemused pakuvad tugevat tõendusmaterjali selle kohta, et isegi kui valime vaimselt koormava tegevuse, ei tee me seda tõenäoliselt seetõttu, et naudiksime vaimset pingutust.

Psühholoog Erik Bijleveld selgitab, et juhid julgustavad sageli töötajaid ning õpetajad õpilasi tegema vaimset pingutust nõudvaid tegevusi. Pealiskaudselt tundub see hästi töötavat, kuna töötajad ja õpilased valivad sageli vaimselt väljakutsuvaid tegevusi. Sellest võiks järeldada, et töötajatele ja õpilastele meeldib sügavalt mõelda. Kuid meie tulemused näitavad, et see järeldus oleks ekslik: üldiselt ei meeldi inimestele vaimne pingutus.

Vaimne pingutus tekitab ebameeldivaid tundeid

Uurimisrühm analüüsis 170 varasemat uuringut, mis avaldati 2019. ja 2020. aastal ning milles osales kokku 4670 isikut, kes lahendasid 358 erinevat kognitiivset ülesannet. Uuringutes kasutati standardset hindamissüsteemi NASA Task Load Index (NASA-TLX), et hinnata vaimset koormust.

Analüüs tõi esile tugeva ja järjekindla seose vaimse pingutuse ja ebameeldivate tunnete vahel. NASA-TLX järgi võivad need tunded hõlmata ebakindlust, heitumist, ärritust, stressi ja tüdimust.

See seos ilmnes mitmesuguste ülesannete puhul, alates roboti abil operatsiooni tegemisest kuni virtuaalses raudteejaamas navigeerimiseni. Samuti ilmnes see erinevate inimgruppide seas, sealhulgas üliõpilaste ja sõjaväelaste seas.

Mida suurem oli vaimne pingutus, seda suurem oli ebameeldivus. Huvitaval kombel ei olnud see seos Aasia riikides nii tugev, võimalik, et see on seotud pikemate koolitundidega varases elus, mis aitab õpilastel vaimset pingutust paremini taluda.

Bijleveld selgitab, et tulemused näitavad, et vaimne pingutus tekitab ebameeldivaid tundeid väga erinevate populatsioonide ja ülesannete puhul. See on oluline, mida insenerid ja haridustöötajad peaksid ülesannete, tööriistade, liideste, rakenduste, materjalide või juhiste kujundamisel arvestama.

Miks inimesed valivad vaimselt väljakutsuvaid tegevusi?

Uuringu tulemused haakuvad varasemate uuringutega, mis on näidanud, et rasked vaimsed ülesanded võivad põhjustada omamoodi ajukurnatust, ning pikaajaline intensiivne keskendumine võib ajus isegi toksilisust tekitada.

Kuid miks siis inimesed vabatahtlikult vaimselt väljakutsuvaid tegevusi, nagu näiteks male, harrastavad? Uurijad arvavad, et põhjus võib peituda mingi tasu olemasolus – näiteks mängu võitmine, sotsiaalne suhtlemine või raha teenimine.

Bijleveld märgib, et kui inimesed valivad vaimselt pingutavaid tegevusi, ei tohiks seda tõlgendada kui märki, et neile meeldib vaimne pingutus iseenesest. Võib-olla valivad inimesed vaimselt pingutavad tegevused vaatamata pingutusele, mitte selle tõttu.

Uuring avaldati ajakirjas Psychological Bulletin.

Allikas: ScienceAlert