/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/27/16317310t1ha6f0.jpg)
Stanfordi ülikooli meditsiinikooli teadlased avastasid, et inimkeha läbib täiskasvanueas kahel korral terviseriske oluliselt suurendavad muutused, seda umbes 44- ja 60-aastaselt.
Selles vanuses läbib keha suured muutused, mis suurendavad terviseriske
Kuigi mõned keha muutustest on märgatavad – nagu hallid juuksed ja kortsud –, ei ole paljud neist nähtavad, kuna need toimuvad elundites, kudedes ja isegi rakutasandil. Varasemad uuringud on näiteks näidanud, et valkude tasemel toimuvad kõige märkimisväärsemad muutused vanuses 34, 60 ja 78.
Hiljuti ajakirjas Nature Aging avaldatud uus uuring lisab teadmisi selle kohta, kuidas vananemine mõjutab keha sisemust. Stanfordi ülikooli meditsiinikooli teadlased avastasid, et inimeste kehamolekulides ja mikroorganismide koosluses toimuvad umbes 44- ja 60-aastaselt kiired muutused.
Teadlaste sõnul võivad need muutused avaldada suurt mõju tervisele, sealhulgas südame-veresoonkonna omale.
Vanusega seotud muutuste jälgimine 135 000+ molekulis
Uuringu tarvis analüüsisid teadlased 108 Californias elanud 25–75 aasta vanuse inimese andmeid. Uuringus osalejaid jälgiti keskmiselt 1,7 aastat, maksimaalselt umbes seitse aastat.
Kogu uuringu vältel andsid osalejad iga paari kuu tagant verd ja muid bioloogilisi proove, mis võimaldas teadlastel jälgida muutusi keha molekulides ja mikroobikoosluses.
Uurimisrühm jälgis vanusega seotud muutusi enam kui 135 000 erinevas molekulis. «Jälgime inimesi uskumatult üksikasjalikult – mõõdame võimalikult palju molekule ja mikroobe, et saada üksikasjalik ülevaade tervisest,» ütles Michael P. Snyder, Stanfordi ülikooli meditsiinikooli geneetikaprofessor ja uuringu vanemautor ajakirjale Medical News Today. «Selle käigus näeme ka, kuidas nad vananevad.»
Kui Snyder ja tema meeskond andmeid lähemalt uurisid, märkasid nad, et umbes 81 protsenti nende tuvastatud molekulidest ja mikroobikooslusest muutuvad teatud vanuses rohkem kui muul ajal.
Teadlaste jaoks olid ootuspärased 60ndate alguses toimuvad muutused, sest siis hakkab suurenema haigusrisk peaaegu kõigi haiguste puhul ja immuunsüsteemi vastupanuvõime väheneb. «40ndates toimunud muutused olid ootamatud, kuigi tagantjärele mõeldes on see aeg, mil inimesi tabab «keskeakriis» ja nad vigastavad end sageli,» nentis Snyder.
Teadlase sõnul pole muutuste põhjus päris selge, kuid suurt rolli võib selles mängida ka ideaalist kaugenev elustiil – liigutakse vähem ja ei pöörata tähelepanu toitumisele.
Vananemisega kaasnevad biokeemilised muutused
Kõige tähelepanuväärsemad vanusega seotud olid seotud võimalike terviseprobleemidega.
Näiteks avastati 40ndates eluaastates olulisi muutusi alkoholi, kofeiini ja lipiidide ainevahetusega seotud molekulide arvus, samuti nendes, mida seostatakse südame-veresoonkonnahaiguste ning naha ja lihastega.
60-aastaselt olid suurimad molekulide muutused seotud südame-veresoonkonnahaiguste, immuunregulatsiooni, neerufunktsiooni, süsivesikute ja kofeiini ainevahetusega ning naha ja lihastega.
Snyder ütles, et teadlaste jaoks on oluline jätkata uurimist, mis juhtub kehaga bioloogilise vananemise ajal, sest siis saab võtta kasutusele meetmeid paljude vananemisega seotud probleemide leevendamiseks. «Eesmärk on, et inimesed elaksid kaua tervena.»
Snyder soovitas uuringutulemusi silmas pidades alustada ennetusega juba varakult – näiteks hakata probleemi ilmnemisel võtma kolesterooliravimeid juba 40ndates eluaastates ja treenida kogu elu vältel. Ta sõnul tuleks 60ndates eluaastates juua neerude tervise säilitamiseks palju vett, süüa immuunsüsteemi tugevdavaid toite ja antioksüdante.
«Olge teadlik oma tervisemuutustest, et saaksite tegutseda ja elada pika ja terve elu,» lisas Snyder.
Dr Manisha Parulekar, Hackensacki ülikooli meditsiinikeskuse geriaatriaosakonna direktor lisas, et ennetavaid sekkumisi tuleb alustada varakult, vältimaks haigusi nagu diabeet ja Alzheimeri tõbi. Kõnealuse uuringu tulemused võivad ta sõnul aidata vestelda patsientidega veenvamalt varakult erinevate elustiili muudatuste osas.
Parulekar ütles, et enamiku molekulide ja mikroobide rohkus kehas läbib eluea jooksul kiirete muutuste perioode, mis on tingitud tegurite, sealhulgas arengu ja kasvu, keskkonna- ja elustiilitegurite, füsioloogiliste muutuste, geneetiliste tegurite ning haiguste komplekssest koosmõjust.
Näiteks võib Parulekari sõnul mõjutada toitumine soolestikumikroobide kooslust, mis omakorda võib mõjutada hormoonide ja immuunrakkude tootmist. «Molekulide ja mikroobide dünaamiliste kõikumiste mõistmine meie eluea jooksul on tervise säilitamiseks ja haiguste ennetamiseks ülioluline,» ütles ta.